Hallutsinatsioon

Allikas: Vikipeedia

Hallutsinatsioon ehk ebataju on häire tajumises. Hallutsinatsiooni korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita. Hallutsinatsioonid võivad esineda ka loomadel ja on pakutud välja hallutsinatsiooni mudelit loomkatse tingimustes[1], kuid kindlaid ja üheselt tõlgendatavad tõendid selle mudeli autentsuse kohta puuduvad, sest kaasaegse teaduse taseme juures on hallutsinatsioone võimalik täpselt diagnoosida ainult hallutsineerija sõnade põhjal.

Hallutsinatsioonide tähendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Reeglina viitavad hallutsinatsioonid tõsisele häirele kesknärvisüsteemi talitluses, kuid paari erandina võivad hallutsinatsioonid esineda ka tervetel inimestel. Kuid tingimused, mil nad esinevad, ei ole iseloomulikud virge- või uneseisundile. Nimelt, uinumisel või ärkamisel ja seisundis, mil inimene pole täielikult ärkvel ega täielikult uinunud (une ja ärkeloleku piiril - ning siis on teadvuse selguse tase häiritud), võib inimene tajuda hüpnagoogseid või hüpnopompiinseid hallutsinatsioone.

Inimese jaoks on hallutsinatsioon reaalsus, mille järgi ta kujundab oma käitumise.

Kuna hallutsinatsioonide mõjul sooritatud tegevuse põhjus ei pärine reaalsusest, siis sellises seisundis sooritatud teo ajal on inimene piiratud teovõimega.

Erinevad hallutsinatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hallutsinatsioonid võivad esineda igas meelesüsteemis ehk taju modaalsuses.

1. Välistajumine – organismist väljaspoole jääv keskkond

2. Sisetajumine – organismi sisemusse jääv keskkond

Haige subjektiivse hinnangu alusel võib hallutsinatsioone jagada:

Hallutsinatsioonide esinemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peamiselt esinevad hallutsinatsioonid primaarsete psüühikahäirete korral, kuid võivad esineda kaasuvalt ka mitmete kehaliste haiguste puhul. Selliste haiguste puhul, mil esineb niivõrd sügav organismi tegevuse häiritus, et kaasub teadvuse hägunemine.

Hallutsinatsioonid viitavad organismi tõsisele häiritusele ja seega tuleb neid käsitleda kui patoloogiat. Ka mõnuainete tarvitamisel esinevad hallutsinatsioonid tuleb lugeda patoloogiliseks, kuna tegemist on kehavälise keemilise ühendi desorganiseeriva toimega psüühikale. Kuid on kaks seisundit, mil hallutsinatsioonide esinemist ei loeta haiguslikuks:

Nimetatud hallutsinatsioonid on lihtsa struktuuriga ja võivad esineda kuni 25%-l inimestest. Kui inimene ei ole teadlik nimetatud hallutsinatsioonide olemasolust, siis hilisemalt ta peab kogetut reaalseteks tajuelamusteks. Võimalik, et nende hallutsinatsioonide esinemisega saab seletada mitmesuguseid parapsühholoogilisi nähtusid, nagu näiteks surnud ema kõne kuulmist.


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Takeshi Tanado et al.. Head-Twitches Induced by p-Hydroxyamphetamine in Mice. The Japanese Journal of Pharmacology, 1986. (pdf) Kasutatud 26.01.2008. (inglise)