Eesti keskaeg

Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks.

Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) – 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Eesti muinasaeg.

Keskaegne Eesti kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu.

Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule.

Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised:

• Liivi ordu
• Saare-Lääne piiskopkond
• Tartu piiskopkond

Ruhnu saar kuulus keskajal Kuramaa piiskopkonnale.

Ametlikult kuulus kogu Vana-Liivimaa Saksa-Rooma riigi koosseisu.

Keskaegsed linnad Eestis

Keskajal oli Eestis 9 linna: Tallinn (Lübecki linnaõigus aastast 1248), Vana-Pärnu (Saare-Lääne stiftiõigus aastast 1251), Tartu (Riia linnaõiguse esmamainimine 1262), Haapsalu (1279 Saare-Lääne õigus), Viljandi (Riia õigus 1283) Paide (Riia õigus 1291), Rakvere (Lübecki õigus 1302), Uus-Pärnu (Riia õigus 1318) ja Narva (Lübecki õigus 1345).

1296. aastal andis Põhja-Eesti suurvasall Helmold Lode linnaõigused kahele asulale: Loderodele ja Koilale, kuid pärast nende asutamisürikut pole neid enam mainitud, seetõttu võib arvata, et nende linnade rajamine nurjus täielikult. Peale linnade oli eriseisund ka Toompeal, mis kuulus aga siiski Tallinna komtuuri otsese võimu alla. Linnalaadne staatus oli 13. sajandi esimesel poolel ka Lihulal, kuid kui Saare-Lääne piiskop oma residentsi mujale viis, langes selle tähtsus oluliselt. Kuni Liivi sõjani püsis seal siiski kaubaalev. Alevid asusid ka Keilas, Otepääl, Kirumpääl, Kuressaares ja Valgas. Kaks viimast said linnaõigused varsti pärast keskaja lõppu (vastavalt aastatel 1563 ja 1584).

Keskaegsele linnale andis tema staatuse linnaõigus. Selles määratleti linna privileegid: omavalitsus, selle territoriaalne ulatus (linnasaras), kaitserajatiste ehitamise õigus, patronaadiõigus kirikute üle ja mitmeid teisi. Ehkki Eestis oli nime poolest kolme liiki õigust: Lübecki, Riia ja Saare-Lääne stiftiõigus, anti tegelikult igale linnale unikaalne õigus, mis suurtele linnadele (Tallinn ja Tartu) kehtestas tunduvalt suuremad privileegid kui väikestele. Näiteks võis Tallinn kohtuasjus apelleerida otse emalinn Lübeckile, samas kui Narva ja Rakvere apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, ent teised linnad mitte.

Linnaõiguse annetas enamasti maaisand, ent mõnikord ka suurvasall. Eestis viimase loodud linnadest asja ei saanud, kuid näiteks Lätis rajas von der Roppi aadlisuguvõsa Straupe (Raupa, Roop) linna, mis kuulus isegi Hansa Liitu.

Keskaegset linna valitses magistraat ehk raad, mis koosnes raehärradest. Raehärradest kõige olulisemaid nimetati bürgermeistriteks, viimane mõiste hakkas hiljem tähistama linnapead. Raad oli linnas nii kõrgeim haldus- kui ka kohtuorgan. Keskaegse rae suurus sõltus linnast: suurtes linnades, nagu Tallinnas ja Tartus, võis olla üle 10 raehärra, väiksemates võis neid olla aga vaid 1–2. Vastavalt kõikus ka bürgermeistrite arv. Raehärra koht oli üldiselt eluaegne, uued raeliikmed valis raad ise. Need pärinesid enamasti suurkaupmeeste seast.

Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Lisaks sellele võis olla ka regionaalse või etnilise eripäraga gilde, nagu Kanuti Gild Tallinnas, mis algselt koondas skandinaavia ja eesti päritolu kaupmehi. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse vastavalt tegevusalale. Linna juhtimises neil niivõrd suuri rolli polnud kui kaupmeestel.

Linnade puhul oli väga oluline roll kodanikuseisusel. Tavaliselt ei piisanud täieõiguslikuks kodanikuks saamiseks sellest, et tegemist oli vaba inimesega, vaid ta pidi linnas omama ka kinnisvara. Siiski oli ka lihttöölistel, kellest enamik Eestis olid eestlased, võimalik anda kodanikuvanne ja saada osa mõningatest linna privileegidest, nagu kaitse endise isanda eest. Viimase kõige ilmsemaks näiteks on aastal 1535 toimunud Riisipere mõisniku Johann von Uexkülli hukkamine Tallinnas, kuna ta oli oma linna põgenenud talupoja linnas vangistanud ja surnuks peksnud.

Kronoloogia

• 1228 – esimeseks Saare-Lääne piiskopiks sai Gottfried.
• 1230–1233 – paavsti legaadi Alna Balduini tegevus Liivimaal. Ta haaras paavsti nimel enda võimu alla Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke.
• 1233 – Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte.
• 1234 – Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 1225–1227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, põletati Kärkna klooster ja võideti ordu vägesid Emajõe juures.
• 1236 – Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt.
• 1237 – luuakse Liivi ordu
• 1238 – Stensby leping. Taani sai Põhja-Eesti tagasi, Järvamaa jäi ordu kontrolli alla, kuid ta ei tohtinud sinna Taani loata ehitada linnuseid.
• 1240–1241 – Liivi ordu ja Taani väed vallutsid Pihkva ja Vadjamaa. Pihkvas seati ametisse kaks ordufoogti, Vadjamaale ehitati Koporje linnus. Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile.
• 1241 – valmis Taani hindamisraamat.
• 1241–1242 – Novgorodi vürst Aleksander (Nevski) vallutas sakslaste käes oleva kindluse Koporje, hävitas selle ja lasi vangilangenud vadjalased ja eestlased üles puua. Ta vallutas ka Pihkva ja Irboska.
• 1242 – Jäälahing sakslaste ja novgorodlaste vahel Peipsi järvel 5. aprillil. Viimaste võidu järel tehti rahu, millega tunnustati 1240. aasta eelseid piire.
• 1248 – Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinnale Lüübeki linnaõiguse. Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus – raad – olemas.
• 1248–1250 – Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale.
• 1253 – Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust.
• 1255 – Teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255. aasta vahel vabastasid saarlased jälle end võõrvõimust. Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani valdustesse Eestis.
• 1259 – Harju-Viru rüütelkonna esmamaining.
• 1260 – Saksa ordu sai Durbe lahingus žemaitidelt ja teistelt balti hõimudelt lüüa. Saaremaa vabastas end taas kristlaste kontrolli alt.
• 1261 – Ordu sai leedulastelt Väina ääres taas lüüa, kuid Saaremaa taasallutati ordu ja piiskopi kontrollile.
• 1261–1262 – Leedu suurvürst Mindaugas tungis Liivimaale, lootes liidule Aleksander Nevskiga, kuid too jäi talle appi tulemata.
• 1262 – Novgorodlaste sõjakäik Tartu vastu. Ei suudetud vallutada piiskopilinnust, kuid linn põletati maha. See on ühtlasi ka Tartu esmamaining linnana.
• 1267 – Kurelased alistusid lõplikult ordule. Novgorodlaste rüüsteretk Rakvere ümbrusse.
• 1268 – Jaanuaris tulevad suured Novgorodi väed (kuni 30 000 meest) üle Narva jõe Rakvere alla, hävitades teel hulga varjupaikadesse põgenenud eestlasi. 18. veebruaril leidis aset Rakvere lahing novgorodlaste ja sakslaste vahel. Võimalik, et novgorodlased said lüüa, ent Tartu piiskop Alexander langes. Pihkva vürst Dovmont (Daumantas) rüüstas tagasiteel Virumaad.
• 1269 – Irboska langes ajutiselt Liivi ordu kätte, kuid Pihkvat ei suudetud vallutada.
• 1270 – leedulased Traidenise juhtimisel, käisid röövretkel Läänemaal ja Saaremaal, neid tõkestama tulnud orduväed said rängalt lüüa Karuse lahingus, ordumeister Otto von Lutterberg langes.
• 1271 – esimene teadaolev rannarootslaste küla Eestis, Haabneeme.
• 1290 – semgalite alistumisega lõppesid Balti ristisõjad. Hakkas kujunema hiljem Vana-Liivimaaks nimetatud riikidekooslus.
• 1294 – Novgorodlased põletasid Narva.
• 1297–1330 – Liivimaa kodusõda Riia linna ja ordu vahel. Linn allutati lõpuks ordule, maad rüüstasid aga mitu korda Riia liitlased leedulased.
• 1299 – Liivi ordu väed said Pihkva all vürst Daumantaselt lüüa. Sellest aastast on teada saarlaste, kes on tõenäoliselt Saare-Lääne piiskopiga liidus, vastuhakud ordu vastu.
• 1304 – Ordu, Saare-Lääne ja Tartu piiskoppide liit Riia linna ja peapiiskopi vastu.
• 1305 – ordu ostis Dünamünde (Daugavgrīva) kloostri, ehitas sinna linnuse, sulgedes merepoolse juurdepääsu Riiale.
• 1312 – inkvisiitor Franciscus de Moliano käik Liivimaal. Kogus orduvastaseid kaebusi, millest suur osa on säilinud. Ordu pandi ajutiselt kirikuvande alla, ent vabastati sellest suurte summade maksmise järel paavstile.
• 1314 – Vooses kohtunud Tallinna ja Saare-Lääne võimukandjad saatsid ühise kirja ordule ja Riiale, manitsedes neid vaenustsemist lõpetama. See on tuntud Voose otsusena.
• 1315 – ränk näljahäda Vana-Liivimaal. Harju-Viru rüütelkonnale anti Valdemar-Eriku lääniõigus.
• 1316 – Ordu poolt organiseeritud Sigulda vandenõu peapiiskopi vastu.
• 1322 – Leedulased rüüstasid Tartu piiskopkonda.
• 1323 – Ordu sõjakäik Novgorodi ja Pihkvamaale, Pihkvat ei suudetud vallutada.
• 1329 – Tartu linn põles maha, peavarjuta jäi kuni 2500 inimest. Ordu sõjakäik Pihkvamaale.
• 1330 – Riia-ordu sõda lõppes viimase võiduga, linn läks ordu kontrolli alla, linna ehitati võimas ordulinnus.
• 1333 – esimene teadaolev juut Tallinnas, nimega Johannes.
• 1335 – Tartus oli suur tulekahju.
• 1341 – Piiritüli tõttu algas Liivimaa-Pihkva sõda. Novgorodlased põletasid teist korda Narva asula.
• 1342 – Liivimaa idapiirile ehitati Vastseliina ja Marienburgi (Aluliina) linnused. Samal ajal rüüstasid nii venelased kui ka sakslased üksteisi maid.
• 1343–1345 – Jüriöö ülestõus.
• 1343 – Mais tungisid pihkvalased umbes 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Toimus lahing orduga, mida mõlemad pooled pidasid enda võiduks. Seejärel pöördusid venelased rikkaliku röövsaagiga tagasi.
• 1346 – Valdemar IV Attertag müüs Eestimaa 19 000 Kölni marga eest Saksa ordule. Järgmisel aastal andis viimane maa valitseda Liivi ordule.
• Umbes 1350 – Suur üle-Euroopaline katkulaine ehk Must Surm jõudis Liivimaale.
• 1362 – ordu organiseeritud kogunemine Pikasillal Tartu piiskopi Johann von Vyffhuseni vastu.
• 1366 – Esimene Danzigi kongress: ordu lubas loobuda Riia linnast peapiiskopi kasuks, kui too ei nõua talt läänivannet. Paavst lepingut aga ei kinnitanud.
• 1367 – Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva.
• 1368 – Ordu väed Irboska all.
• 1371 – Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke.
• 1396 – sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja ordumeister Wennemar von Brüggenei vahel. Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost.
• 1397 – Teine Danzigi kongress: Riia peapiiskopkond inkorporeeriti ordusse, ordu loobus piiskoppide vasalle sõjateenistusse kutusmast ja Harju-Viru rüütelkond sai Jungingeni armukirja.
• 1406 – Pihkva vürstide sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni.
• 1407 – Pirita kloostri asutamine. 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstavad palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi.
• 1421–1422 – hakati pidama Liivimaa Maapäevi
• 1435 – Valga konföderatsiooni sõlmimine.
• 1442 – Tartu ja Tallinn said ametlikult Hansa eestseisjateks Novgorodi kaubakontoris.
• 1443˜–1448 – sõda ordu ja Novgorodi vahel.
• 1452 – Kirchholmi leping, millega Riia linn alistus nii ordule kui ka peapiiskopile.
• 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta
• 1471 – Reformimeelse ordumeistri Johann Wolthus von Herse vangistamine. Seetõttu jäi ära ka liit Novgorodiga.
• 1478 – Novgorod liideti Moskva suurvürstiriigiga, mille piirid ulatusid nüüd vahetult Liivimaani.
• 1480–1481 – Liivimaa-Pihkva sõda 1480–1481. Liivimaalased tungisid kahel korral Pihkva alla, kuid ei suutnud seda vallutada. Pihkvalased koos Moskva suurvürsti abivägedega rüüstasid teisel sõja-aastal rängalt Liivimaad, põletades ka Viljandi linna.
• 1481 – Vene ja Liivimaa vahel sõlmiti 10-aastane rahu
• 1492 – Moskva ehitas Narva jõe idakaldale Ivangorodi linnuse.
• 1494–1535 – Liivi ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg, keda on peetud üheks võimekamaks sellel kohal.
• 1494 – suurvürst sulges Hansa kaubakontori, Liivimaal kardeti sõda Moskvaga.
• 1498 – Liivimaa seisused otsustasid hakata valmistuma ennetavaks sõjaks Vene (Pihkva ja Moskva) vastu.
• 1500 – sõlmitakse liit Leeduga.
• 1501–1502 – Liivimaa-Moskva sõda. Liivimaalased tegid kaks retke Pihkvamaale, kuid ei suutnud linna vallutada. Venelaste vasturetk 1501/1502 talvel oli taas ohvriterikas.
• 1502, 13. september – toimus Smolino lahing, mille liivimaalased võitsid. Seda on peetud otsustavaks pöördeks sõjas, kuid tõenäoliselt oli tegu siiski suhteliselt vähetähtsa lahinguga.
• 1503 – Moskvaga sõlmiti Leedu vahendusel 6-aastane vaherahu.
• 1508 – Liivimaa talupoaegadelt võeti relvakandmise õigus
• 1509 – sõlmiti 14-aastane vaherahu Venega, mida pikendati 1521, 1531 ja 1551.
• 1521 – Reformatsioon jõudis Liivimaale.
• 1522 – Maapäeval püüdsid piiskopid Lutheri õpetust ketserlikuks kuulutada, ent linnad ja vasallid olid sellele vastu.
• 1523 – Reformatsioon jõudis Tallinna ja Tartusse.
• 1524 – Tallinnas toimus kirikurüüste. Tartusse jõudis radikaalne jutlustaja Melchior Hoffmann.
• 1525 – Tartus toimus pildirüüste. Trükiti esimene eestikeelne raamat, katekismus, mis pole aga säilinud. Saksa ordu Preisimaal sekulariseeriti, kuid Liivi orduharu jäi alles.
• 1530 – Ordumeister Plettenberg sai Saksa-Rooma keisri vasalliks. Tallinna raekoja tuulelipuks pandi Vana Toomas.
• 1533 – esimene teade mustlastest Eestis.
• 1535 – Tallinnas hukati mõisnik Johann von Üxküll, kes oli tapnud oma endise talupoja, Tallinna kodaniku. Wittenbergis trükiti Wanradt-Koelli katekismus.
• 1549 – suri Hans Susi, kes alustas Piibli tõlkimist eesti keelde.
• 1554 – Liivimaa-Moskva rahuläbirääkimised, kus viimane nõudis Tartu maksu tasumist. Liivimaalased nõustusid, omateada Tartu maksu kehtestamise lepingut järele vaatama, ja rahu sõlmiti 15 aastaks.
• 1555–1557 – Koadjuutorivaenus.
• 1557 – Posvoli rahu, mille järel Moskva süüdistas Liivimaad vaherhautingimuste rikkumises. Lisaks ei makstud ka Tartu maksu.
• 1558–1561 – Vene-Liivi sõda.
• 1558 – Jaanuari lõpul tungis Moskva sõjavägi Šig-Alei juhtimisel Tartu piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungisid sisse ka venelaste abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järel läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastati kogu Ida-Eesti, raskesti kannatada said Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi külad.
• 1558, 11. mai – venelased vallutasid pärast tulekahju puhkemist Narva.
• 1558 suvi – uus venelaste pealetung suure väega. 30. juunil vallutati Vastseliina, 18. juulil Tartu. Tartu piiskopkond langes tsaari võimu alla.
• 1559 – venelaste rüüsteretked Aluliina ja Vilaka aladele. Suvel sõlmiti kuuekuuline vaherahu. Ordu püüdis Tartut ja teisi valduseid tagasi vallutada, kuid edutult.
• 1560 – venelaste rüüstamise all kannatasid Põltsamaa, Ruhja, Helme, Tarvastu ja Viljandi ümbrus. Sama aasta mais sooritasid venelased suure sõjaväega vallutusretke Viljandi vastu. 2. augustil sai ordu Härgmäe lahingus lüüa. Viljandi langes 20. augustil, Paidet aga ei suudetud vallutada.
• 1561 – Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel.
  • 4. juuni Harjumaa ja Virumaa vasallid annavad end Rootsi kaitse alla
  • 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla
  • 28. november Vilniuse pakt (pacta subiectionis) – Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla
• 1562, 3. märts – Lõppes Vana-Liivimaa eksistents. Gotthard Kettler loobus ametlikult ordumeistri tiitlist, saades Kuramaa ja Zemgale hertsogina Poola vasalliks.
• 1563 – suri Riia peapiiskop Wilhelm von Hohenzollern, 1566. aastal likvideeriti lõplikult ka Riia peapiiskopkond.

Kirjandust

Allikaid

• Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Tallinn: Eesti Raamat, 1982. Ladinakeelse osata ka: 1993, 2005.
• Liivimaa vanem riimkroonika. Tallinn: Argo, 2003.
• Bartholomäus Hoeneke. Liivimaa noorem riimkroonika. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
• Balthasar Russow. Liivimaa kroonika. Tallinn: Hotger, 1993.
• Johann Renner. Liivimaa ajalugu 1556–1561. Tallinn: Olion, 1995 ja 2006.

Kogumikke

• Eesti NSV ajaloo lugemik. 1. kd., Valitud dokumente ja materjale Eesti ajaloost kõige vanemast ajast kuni XIX sajandi keskpaigani. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960.
• Hans Kruus. Eesti ajaloo lugemik. I, Valitud lugemispalad Eesti ajaloo alalt 1561. aastani. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1924.

Üldkäsitlusi

• Eesti ajalugu. II, Eesti keskaeg. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1937.
• Eesti rahva ajalugu. 2, Taani- ja orduaeg, mõisad ja teoorjus. Tallinn: JK, 1996.
• Eesti rahva ajalugu. 3, Vana Liivimaa Eesti riikkondliku lahustumise ajastul. Tallinn: JK, 1997.
• Eesti talurahva ajalugu. 1. köide. Tallinn: Olion, 1992.

Vaata ka:

• Eesti muinasaeg
• Eesti varauusaeg
  • Rootsi aeg
  • Poola aeg
  • Taani aeg

• Eesti ajalugu