Rannarootslased

Allikas: Vikipeedia

Rannarootslased (harvem: eestirootslased; rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944. aastani elanud rootsi keele eestirootsi murret (rannarootsi keel) kõnelevad inimesed. Vähemal määral tarvitatakse sõna tänapäeval Eestis ja Rootsis elavate rannarootslaste järeltulijate kohta.

Rannarootslaste asualad 1930ndate aastate rootsi kaardil

Rannarootsi asustusalad, oma kõnepruugis Aiboland, paiknesid peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Ainult rootsikeelsed alad olid Ruhnu, Vormsi, Osmussaar, Noarootsi poolsaar ja valdav osa tänapäeva Noarootsi vallast.

Svenskbygder svatlas.jpg

2015. aastal ilmus eesti keeles ajaloolase, etnograafi ja folkloristi Carl Friedrich Wilhelm Russwurmi 160 aastat varem välja antud suurteos "Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus". Mahukas raamat on pühendatud rannarootslaste ajaloo ning eluolu tutvustamisele.[1][2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Rootslaste asumise kohta Eestisse on välja käidud mitmeid erinevaid ajamääratlusi. Näiteks Carl Russwurm on arvanud, et rootslaste sisseränd toimus pärast Sigtuna hävitamist eestlaste poolt (1187), kui Rootsi sõjaväelased asusid siia kaitse-eelpostina. Tor Karsten, soomerootsi keeleteadlane, on pidanud selleks juba palju varasemat aega. Paul Johansen on aga ühe leitud üriku põhjal välja pakkunud vahemiku 1270–1294, kuna 1271. aastal olevat praegust Haabneeme küla nimetatud rootsipärase nimega Aponäs.[3]

Ruhnu saarel ja Saaremaal elanud rootslased olla pärinunud Ojamaalt ning põhjapoolsed Uusimaalt Soomest.[3]

1943. ja 1944. aastal evakueerusid rannarootslased ning ka võimaluse korral muudest Eesti piirkondades elavad rootsi päritolu elanikud organiseeritult Nõukogude okupatsiooni eest neutraalsesse Rootsi, milleks anti ka ametlikult saksa okupatsioonivõimude luba.

1925. aastal anti rootslastele kultuuromavalitsuse õigus, kuid nad ei kasutanud seda. Rannarootslaste kultuurautonoomia Eestis loodi 2007. aasta alguses[viide?].

Rootsikeelsed kohanimed[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eesti rootsikeelsed kohanimed

Ka tänapäeval kehtivad Eestis endistes rannarootsi asustuspiirkondades nii eesti- kui rootsikeelsed kohanimed. Sealjuures puuduvad näiteks Vormsi saare küladel eestikeelsed nimevasted.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. E-kataloog ESTER. 08.02.2016.
  2. Russwurmi suurteos eestirootslastest nägi eestikeelsena trükivalgust. Lääne Elu, 05.11.2015.
  3. 3,0 3,1 Eesti kalanduse minevikust II, Stockholm: Eesti Kalurite Koondis, lk 124

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Carl Russwurm. Eibofolke, oder, Die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö. Reval, Lepizig 1855. [1]
  • Olev Remsu, Haapsalu tragöödia I, Virgela 2000
  • Olev Remsu, Haapsalu tragöödia II, Lääne Elu (järjejutt), 2004
  • Olev Remsu, Haapsalu tragöödia III, Virgela 2000

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]