Saule lahing

Allikas: Vikipeedia

Saule lahing toimus 1236. aastal leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel.

Saule lahingut on kirjeldatud Liivimaa vanemas riimkroonikas. Lahing toimus 22. septembril 1236 praeguse Läti ja Leedu piirialadel, kus leedulased (koos semgalitega) lõid hävitavalt Leedust rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade ordu väge; surma sai ka ordumeister Volquin. Seejärel liideti Mõõgavendade ordu riismed Saksa orduga ning moodustus selle Liivimaa haru ehk Liivi ordu.

Saule lahingus saadud võit aitas säilitada paganliku Leedu iseseisvust, selle mõjul puhkes sakslastevastaseid ülestõuse Zemgales, Kuramaal ja Saaremaal. Viimane allutati ordu ja piiskopi võimule uuesti alles 1241. aastal.

Lahingu täpne asukoht pole teada. Tõenäolisemaks peetakse kolme toimumispaika: nüüdse Šiauliai lähiümbrus Leedus (läti keeles Saule), Vecsaule (vabas tõlkes: Vana-Saule) Edela-Lätis või Jauniūnai küla ümbrus Joniškise lähedal; viimane oletus pärineb saksa ajaloolaselt Friedrich Benninghovenilt.

2000. aastal kuulutasid Läti ja Leedu parlament Saule lahingu toimumispäeva 22. septembri Balti ühtsuse päevaks. Eesti ansambel Metsatöll on kirjutanud Saule lahingu ainetel loo "Lahinguväljal näeme!".