Saule lahing

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Saule lahing toimus 1236. aastal leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel.

Saule lahingut on kirjeldatud Liivimaa vanemas riimkroonikas. Lahing toimus 22. septembril 1236 praeguse Läti ja Leedu piirialadel, kus leedulased (koos semgalitega) lõid hävitavalt Leedust rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade ordu väge; surma sai ka ordumeister Volquin.[viide?] Langesid umbes pooled Mõõgavendade ordu vennad, hukkunud rüütelvendi oli eri andmetel 49–61.[1] Seejärel liideti Mõõgavendade ordu riismed Saksa orduga ning moodustus selle Liivimaa haru ehk Liivi ordu.

Saule lahingus saadud võit aitas säilitada paganliku Leedu iseseisvust,[viide?] selle mõjul toimus läänesemgalite, kuralaste (välja arvatud Vanemas) ja saarlaste ülestõus. Viimane allutati ordu ja piiskopi võimule uuesti alles 1241. aastal.[2]

Lahingu täpne asukoht pole teada. See võib olla nüüdse Šiauliai (läti keeles Saule) lähiümbruses Leedus või Vecsaule (vabas tõlkes: Vana-Saule) juures Edela-Lätis. Leedus Jauniūnai küla lähedal, kus Joniškise-Jelgava maantee läheb üle Muša jõe, on olnud paik terra Sauleorum, kus võiski lahing aset leida.[3] See oletus pärineb saksa ajaloolaselt Friedrich Benninghovenilt.[viide?] Vecsaule kasuks räägib asjaolu, et ristisõdijatel ja pihkvalastel polnud tol ajal mitte huvi rünnata Žemaitijat, vaid Aukštaitijat, kust tagasi pöördudes võis Vecsaule kandis lahing puhkeda. Vecsaule vastu räägib aga teade, et Saule asus semgalite lõunapiiril.[3]

2000. aastal kuulutasid Läti ja Leedu parlament Saule lahingu toimumispäeva 22. septembri Balti ühtsuse päevaks. Eesti ansambel Metsatöll on kirjutanud Saule lahingu ainetel loo "Lahinguväljal näeme!".

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Liivimaa vanem riimkroonika. 2003. Tõlkinud ja kommenteerinud Urmas Eelmäe. Lk 208
  2. Liivimaa vanem riimkroonika 2003, lk 208, 211
  3. 3,0 3,1 Liivimaa vanem riimkroonika. 2003. Tõlkinud ja kommenteerinud Urmas Eelmäe. Lk 207