Andres Tarand

Andres Tarand
Eesti peaminister
Ametiaeg 8. november 1994 – 17. aprill 1995
Eelnev	Mart Laar
Järgnev	Tiit Vähi
Eesti keskkonnaminister
Ametiaeg 1992–1994
Eelnev	Tõnis Kaasik
Järgnev	Vootele Hansen
Isikuandmed
Sünniaeg	11. jaanuar 1940 Tallinn, Eesti
Erakond	SDP (kuni 1996) SDE (1996-)
Alma mater	Tartu Ülikool

Andres Tarand (sündinud 11. jaanuaril 1940 Tallinnas) on Eesti klimatoloog ja poliitik, kes oli aastatel 1994–1995 Eesti peaminister.

Aastatel 1992–1994 oli Tarand keskkonnaminister ja 2004–2009 Euroopa Parlamendi liige. Ta oli ka säästva arengu seaduse väljatöötamise eestvedaja.

Hariduskäik

Ta on lõpetanud 1958. aastal Tallinna 2. Keskkooli ja 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) geograafia osakonna klimatoloogina. Ta oli 1963–1965 TRÜ aspirantuuris, geograafiakandidaat (1973), väitekiri "Inimese soojusbilansi ratsionaalne arvutamine ja selle kasutamine Eesti ranniku biokliima iseloomustamisel".

Töökäik enne poliitikasse minekut

Ta töötas aastatel 1965–1968 ja 1970–1990 Eesti Teaduste Akadeemia Tallinna Botaanikaaias inseneri ja teadurina ning oli 1976–1979 ja 1981–1988 Tallinna Botaanikaaia sektorijuhataja, 1978–1982 teadusdirektor ja 1988–1990 direktor.

Aastatel 1968–1970 oli 14. Nõukogude Liidu Antarktika-ekspeditsiooni nooremteadur. Viibinud uurimisreisidel Antarktises (talvitus meteoroloog-aktinometristina 1969 Molodjožnaja polaarjaamas), Taimõril (1971) jm.

Teadustöö

Uurimisvaldkonnad: Eesti kliima ajalugu, mesokliima, meteoroloogia, klimatoloogia, bioklimatoloogia, linnaökoloogia, haljastus, õhu saaste ja bioindikatsioon.

Temalt on ilmunud üle saja teaduspublikatsiooni, sealhulgas uurimusi Eesti kliima ajaloo, Tallinna linnaökoloogia ja Eesti mesokliima alalt.

Andres Tarand 2014. aastal Arvamusfestivalil koos Siim Kallase ja Juhan Partsiga. Arutleti teemal "Endised peaministrid, mida teeksime täna teisiti"

Poliitiline tegevus

Kuni Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni

Ta osales Eestimaa Rahvarinde ja Eesti Rohelise Liikumise töös.

Oli 1990–1992 Eesti Kongressi ja selle alaliste tööorganite Eesti Komitee (1990) ja Põhiseaduse Assamblee (1991–1992) liige.

Aastatel 1990–1992 oli ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige.

Riigikogus

1992–1994 VII, 1995–1999 VIII, 1999–2003 IX ja 2003–2004 X Riigikogu liige (Mõõdukate saadikurühmas), aastast 1999 koalitsiooninõukogu esimees ja väliskomisjoni esimees.

Ta valiti 2007. aastal XI Riigikokku, kuid ta keeldus ametivannet andmast, et mitte olla üheaegselt Euroopa Parlamendi ja Riigikogu liige.

Valitsustes

Ta on olnud aastatel 1992–1994 Eesti keskkonnaminister ja 1994–1995 peaminister. Tema valitsust nimetati jõulurahuvalitsuseks, sest selle põhieesmärk oli püsida pool aastat kuni järgmiste valimisteni, ning see valitsus ei teinudki suuri muudatusi. Kuid keskkonnaministrina oli ta Eesti säästva arengu seaduse ettevalmistamise eestvedaja ning tema peaministriks oleku ajal (22. veebruaril 1995) võeti seadus ka vastu (hakkas kehtima 1. aprillil 1995).

Erakondades

Äriregistri andmetel on ta alates 28. aprillist 1996 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige. Andres Tarandi juhtimisel liideti 1996. aastal Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Eesti Maa-Keskerakond erakonnaks Mõõdukad. Tarand oli 1996–1999 Mõõdukate esimees ning 1999 selle järglase, rahvaerakonna Mõõdukad asutajaid ja esimees. 2001. aastast on ta selle erakonna järglase Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige.

Euroopa Parlamendis

2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kandideeris Andres Tarand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirja kuuenda numbrina. Ta sai 841 häält, millega ei osutunud Euroopa Parlamenti valituks. Kuid pärast Ivari Padari loobumist oma europarlamendi mandaadist sai tema koha Andres Tarand. Ta töötas Euroopa Parlamendi liikmena aastatel 2004–2009.

Muu liikmesus ja ühiskondlik tegevus

• 1980 – kirjutas alla 40 kirjale
• Eesti Rooma Klubi liige ja 2018. aastast auliige, ühtlasi president 2018 ja 2020–2021
• 1988 – Säästva Eesti Instituudi, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse nõukogu liige
• 1996 – Tartu Ülikooli kuratooriumi liige
• 1998 – Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige
• 1999 – Globe International Europe'i regiooni asepresident
• 2015 – Genfi üleilmse vee ja rahu komisjoni liige
• 2015–2023 Eesti Polaarklubi president

Andres ja Mari Tarandi stipendiumi fond

2009. aastal asutas Andres Tarand koos abikaasaga Tartu Ülikooli sihtasutuse hallatavana Andres ja Mari Tarandi stipendiumi fondi, mis on ette nähtud eelkõige magistritasemel uurimistööks, mille rahastamiseks on muudest fondidest raske toetust saada, kuna uuritavad valdkonnad asuvad kahe või enama teadusharu piirialal. Algul anti välja üks stipendium aastas suurusega vähemalt 10 000 krooni, hiljem on aastas välja antud ka mitu stipendiumi. 2025. aasta seisuga on ühe stipendiumi suurus vähemalt 2000 eurot ja taotlusi vaadatakse läbi kaks korda aastas.

Tunnustus

• 1986 – Eesti Eluteaduse Hoidja
• 1998 – Taani WWF-i autasu Panda Award
• 2001 – Riigivapi II klassi teenetemärk
• 2001 – Auleegioni orden (komandör)
• 2006 – Valgetähe I klassi teenetemärk
• 2018 – üleilmse Rooma Klubi auliikmeks kutsumine (viieks aastaks, esimese eestlasena)
• 2018 – Sajandi 100 arukülalast

Isiklikku

Tema isa oli kultuuritegelane Helmut Tarand (1911–1987) ja ema ajalooõpetaja Leida Tarand (1907–1984). Tema õde on inglise keele õpetaja ja tõlkija Kristi Tarand ning tädipoeg on humorist Priit Aimla.

Andres Tarandi abikaasa oli Mari Tarand (neiupõlvenimega Viiding), nad abiellusid 1963. aastal. Nende pojad on Indrek ja Kaarel Tarand.

Tarandite eramets Harjumaal, kus muu hulgas kasvab Mandri-Eesti kõige suurem jugapuu, kannab ühena kolmest Eesti talust ökomärgist Wildlife Estates, mida annab välja Euroopa Maaomanike Organisatsioon.

Teosed

Lisaks rohkem kui sajale teaduspublikatsioonile on temalt ilmunud ka publitsistikat ja mälestusi (Eesti ajavööndist, ökoloogiaprobleemidest, poliitikast).

Aimeteoseid

• Eesti kliima minevikus ja tänapäeval [Andres Tarand, Jaak Jaagus, Ain Kallis]. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus 2013, 631 lk
• Eesti tornaadod [Andres Tarand, Ain Kallis]. Tallinn, Varrak 2017, 277 lk

Ettekannete ja sõnavõttude kogumikud

• Mitte ainult hõlmikpuu : [ettekanded ja artiklid aastatest 1985-2002]. Tartu, Ilmamaa 2004, 197 lk
• Rahvusliku julgeoleku küsimus : Andres Tarandi ja Marek Strandbergi kriitilised kõned Eesti energeetika arengu asjus [Andres Tarand, Marek Strandberg]. Tallinn. Eesti Keele Sihtasutus 2010, 222 lk

Mälestusteraamatud

• "40 kirja lugu". Kaasautorid Sirje Kiin ja Rein Ruutsoo. Tallinn, Olion 1990
• "Cassiopeia. Kirju kolmnurgast Vorkuta–Eesti–Krasnojarski krai". Vanemate Siberi-kirjavahetust. Tallinn, Hiiukoda 1992 / Eesti Pimedate Ühing 1994
• "Mitte ainult hõlmikpuu : [ettekanded ja artiklid aastatest 1985-2002]". Tartu, Ilmamaa 2004
• "Kiri ei põle ära : päevaraamat 1980 - ...". Tallinn, Eesti Päevaleht Kirjastus 2005
• "Ja ilma ja inimesi ... : Antarktikas pool sajandit tagasi". Tallinn, Go Group 2018
• "Lahingumaastik : lapsena Teises maailmasõjas". Tallinn, Varrak 2022
• "Ülikool ja elukool". Tallinn, Varrak 2025

Artikleid

• Andres Tarand: meie mere gaasitorust Postimees, 23. aprill 2009
• Andres Tarand. Vesi ja rahusobitamine Diplomaatia nr 154/155, juuni 2016
• Tarand: valimisseadust tuleks muuta ja saadikutele vabadus tagasi anda ERR Uudised, 21. veebruar 2018
• Andres Tarand. Kuidas me kliimat muutsime Riigikogu Toimetised, 8. detsember 2021

Välislingid

• Indrek Rohtmets. Mis saab, kui metsarahvas asub ehitama kivilinna? Intervjuu Eesti Loodus 2005/6
• Urmo Soonvald. Tagasi koju. Mari juurde. Raamatut kirjutama Õhtuleht, 15. november 2008
• Tarand kritiseeris Eesti energeetikareformi venimist Postimees, 11. detsember 2008
• Andres Tarand hoiatas sotse Postimees, 6. detsember 2009
• ETV saade "Jah, härra peaminister. Andres Tarand" Intervjuu Marko Reikopile, ERR 2016
• Toomas Sildam. Andres Tarand: päris lahti ei ole Eesti inimesed end okupatsioonist lasknud ERR Uudised, 26. veebruar 2021
• Andres Tarand: kuidas me kliimat muutsime ERR Uudised, 18. detsember 2021
• Pekka Erelt. Intervjuu | Andres Tarand kliimaskeptikutest: oli üks EKRE poiss. Ta ei teadnud mitte midagi, aga rääkis pool tundi Eesti Ekspress, 3. jaanuar 2025

Eelnev Mart Laar

Eesti peaminister 1994–1995

Järgnev Tiit Vähi