Eino Tamm

Riigikogu väliskomisjoni senised esimehed (2015). Vasakult: Eino Tamm, Andres Tarand, Tiit Made, Marko Mihkelson, Riivo Sinijärv, Anti Liiv ja Enn Eesmaa

Eino Tamm, 1995

Senised Riigikogu väliskomisjoni esimehed ja aseesimehed 2007. aastal Toompeal. I reas Ülo Nugis, Endel Lippmaa, Enn Eesmaa, Vello Saatpalu, Eino Tamm ja Anti Liiv ning II reas Tiit Made, Marko Mihkelson ja Andres Tarand

Eino Tamm (sündinud 20. novembril 1951 Häädemeeste vallas) on Eesti jurist ja endine poliitik, Eesti Koonderakonna asutajaliige, VII Riigikogu ja VIII Riigikogu liige.

Haridus

Eino Tamm on lõpetanud 1970. aastal Nõo Keskkooli, 1975. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (cum laude) õigusteaduse erialal ja 1989. aastal Estonian Business Schooli.

Töö

• 1975–1976 Tallinna Elamute Valitsuse juriskonsult
• 1976–1981 Tallinna Elamute Valitsuse juhataja asetäitja
• 1982–1983 ENSV Ministrite Nõukogu asjadevalitsuse vanemreferent
• 1983–1987 Tallinna Elamute Valitsuse juhataja
• 1987–1990 ENSV Ehituskomitee (ehitusministeeriumi) asjadevalitseja
• 1990–1993 Tallinna abilinnapea
• 1993–1995 VII Riigikogu liige, väliskomisjoni aseesimees
• 1995–1999 VIII Riigikogu liige, väliskomisjoni esimees
• 2000–2006 Tallinna Haabersti linnaosa valitsuse õigusnõunik
• 2006–2017 Harju Maavalitsuse õigustalituse juhataja

Poliitiline tegevus

Tegutsemine NATOga liitumise nimel

Riigikogu väliskomisjoni liikmena ja aastatel 1995–1999 selle esimehena, samuti NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmena tegutses Tamm aktiivselt Eesti NATOga liitumise nimel ning oli selle veendunud eestkõneleja. Tema mõtteavaldusi sel teemal:

• Sõnumileht, 22.02.1996 (lk 4): "Tamm kinnitas, et Eesti peab kindlameelselt jätkama oma taotlusi saada NATO täisliikmeks. "Me ei tohi ennast lääneriikide avaldustest heidutada lasta ning peame jätkama pürgimusi NATO liikmeks saamiseks, isegi kui see oleks täiesti lootusetu ettevõtmine," lausus Riigikogu väliskomisjoni esimees."
• Vaba Eestlane, 28.11.1996 (lk 5): "Riigikogu väliskomisjoni esimees Eino Tamm peatus üksikasjalikumalt Eesti pürgimisel NATO ja Euroopa Liidu liikmeks, sellealaste ideede kujunemislool ja arenguväljavaadetel. Eesti eesmärk pole lihtsalt liituda NATO ja Euroopa Liiduga, vaid tagada riigi julgeolek ja iseseisvus, oma kultuuri ja rahvuse säilimine, saavutada kõrgem elustandard. Eesti on valmis astuma NATOsse, kuid NATO pole valmis meid vastu võtma. Tema sõnul on kujunenud nii, et pidevalt vastuvõtukriteeriume täpsustav NATO ei taha vastu võtta just neid riike, kes kõige enam vajaksid julgeolekugarantiisid, ning näiteks Poola, Tshehhi ja Ungari esmajärjekorras vastuvõtmine halvendaks Balti riikide julgeolekut. Aseaineks pakutav ühinemine Euroopa Liiduga ei annaks sellist julgeolekugarantiid, mis NATOsse kuulumine."
• Postimees, 16.05.1997 (Eino Tamme vastus intervjueerijale): "Me näeme, et Eestit ei võeta esimeses ringis NATOsse eeskätt sellepärast, et Venemaa on sellele agressiivselt vastu. Ma ei arva siiski, et asi on katastroofiline. Ma usun, et NATO laienemine ei ole eesmärk omaette, vaid on stabiilsuse tagamise vahend maailmas. Kui seda stabiilsust saab saavutada muude vahenditega, kasvõi NATO ja Venemaa kokkuleppega, ja kui see kokkulepe peab vett, siis me ei pea olema väga kurvad."
• Õhtuleht, 07.06.1997 (artikli autor Eino Tamm): "Miks siis ikkagi tõmmatakse uus jaotusjoon ja antakse ühtedele riikidele alliansi liikmetega võrdne julgeolekugarantii, teistele aga mõeldakse välja kriteeriume, millele nad veel ei vastavat? Võib-olla oleks ausam rääkida eestlastele ja teistele NATO ukse taha jääjatele avalikult geopoliitikast? Kui aga tõepoolest uskuda Venemaa järkjärgulisse demokratiseerumisse ning seal tasapisi levivasse arusaama NATO progressiivsest loomusest, oleks lääneriikidel vastavat selgitustööd kõige lihtsam teha konkreetsete näidete varal vahetult Venemaa piiri ääres ehk teisisõnu – Balti riikides."
• Eesti Päevaleht, 08.02.1999: "Tamme sõnul on Eestil säilinud ikkagi head lootused NATO-sse pääseda. “Kui me ise kiirelt alla anname, siis ega meid keegi kutsugi sinna,” sõnas Tamm."

Eestist sai NATO liige 2004. aastal.

Tunnustus

• 1995 – Rootsi Põhjatähe ordeni I järgu komandör

Artikleid

1. “Omavalitsussüsteemi alusmüüriks on kohalik initsiatiiv” – Kalju Mürk intervjueerib Tallinna abilinnapead Eino Tamme (kes võitis aasta tagasi linna haldusreformi konkursi ja osales äsjasel üle-eestilisel haldusreformi võistlusel autorite kollektiivis, kes pälvis eripreemia), Õhtuleht, 29. detsember 1992
2. “Piiritusest ehk ilma piirita olemisest” – autor Eino Tamm, Rahva Hääl, 25. märts 1994
3. “Rahval on õigus teada tõde” (NATO parlamentaarse assamblee seminari ülevaade) – autor Eino Tamm, Hommikuleht, 25. mai 1994
4. “Parem-, vasak- ja segasammu” (arutelu maailmavaadetest) – autor Eino Tamm, Eesti Sõnumid, 16. november 1994
5. “Spikker valijale, kes ei ole veel otsustanud” – autor Eino Tamm, Õhtuleht, 31. jaanuar 1995
6. “Millest peaks sõltuma rahvaasemiku palk” – autor Eino Tamm, Eesti Sõnumid, 8. veebruar 1995
7. “Moskva pisaraid ei usu” (NATO Parlamentaarse Assamblee tsiviilküsimuste komisjoni seminarist Moskvas) – autor Eino Tamm, Eesti Sõnumid, 12. juuli 1995
8. “Juulilepped jäävad sügist ootama” – autor Eino Tamm, Eesti Päevaleht, 2. august 1995
9. “Eesti-Vene suhted ei sõltu valimistest” – Toomas Sildami intervjuu Eino Tammega, Eesti Päevaleht, 18. detsember 1995
10. “Puudujäägid riigimehelikkuses mõjutavad Eesti välispoliitikat” – Urmas Paeti intervjuu Eino Tammega [1], Postimees, 13. märts 1996
11. “Ida- ja läänetuulte keerises” – Hille Tänavsuu intervjuu Eino Tammega, Õhtuleht, 9. aprill 1996
12. “Kes kaotas “silgusõja”” – Hille Tänavsuu intervjuu Eino Tammega, Õhtuleht, 23. august 1996
13. “Eino Tamm peab piirireferendumit ohtlikuks” – Heikki Talvingu artikkel, intervjuu Eino Tammega (piirilepingute ratifitseerimisest), Sõnumileht, 17. detsember 1996
14. “Vene eksperdid andsid poliitikutele trumbid kätte” – Merike Leesi artikkel, intervjuu Eino Tammega (piirilepingute ratifitseerimisest), Sõnumileht, 19. detsember 1996
15. “Väliskomisjonil pole selgust suursaadikute osas” – autor Eino Tamm, Postimees, 11. jaanuar 1997
16. “Kas Eesti neutraliteet tänapäeval on võimalik?” – autor Eino Tamm [2], Postimees, 6. juuni 1997
17. “Teadmine diplomaatia vastu” (NATO laienemise telgitagustest, anno 1997) – autor Eino Tamm [3], Õhtuleht, 7. juuni 1997
18. “Kuluaarijutte Euroopa Liidust” – autor Eino Tamm [4], Sõnumileht, 19. september 1997
19. “Eesti-Vene suhete paranemine sõltub täitevvõimu tahtest” – Paavo Palk intervjueerib Eino Tamme [5], Postimees, 6. jaanuar 1998
20. “Riiast võib kujuneda lumepalliefekt” (Venemaa rünnakud Läti “vene vähemuse halva kohtlemise” suhtes) – autor Eino Tamm [6], Postimees, 11. märts 1998
21. “Surmanuhtluse kaotamine oli õige samm” – autor Eino Tamm [7], Sõnumileht, 25. märts 1998
22. “Vähemusvalitsuse paratamatu risk” – autor Eino Tamm, Postimees, 6. august 1998
23. “Eino Tamm usub koostöösse Venemaaga” – Maarius Suviste intervjuu Eino Tammega [8], Sõnumileht, 25. august 1998
24. “Vildakas kodakondsusloogika” (Eesti ja Läti kodakondsusseaduse eelnõude protseduuridest) – autor Eino Tamm [9], Postimees, 2. oktoober 1998
25. “Konarused teel WTO-sse” – autor Eino Tamm [10], Postimees, 31. oktoober 1998

Maksuskandaal

1999. aastal jättis Riigikohus jõusse Maksuameti otsuse, millega Eino Tammele omistati ülisuur tulumaksukohustus. Maksuameti hinnangul omandas Tamm kinnisvarafirma aktsiad töötasuna, mitte kinkelepinguga, nagu ta ise väitis. Maksustatavaks tuluks loeti omandatud aktsiate nominaalhind, mitte turuväärtus. Kuna aktsiate turuhind osutus kümme korda väiksemaks kui nominaalhind, ei olnud Tamm suuteline maksukohustust täitma. 2000. aastal kuulutati Tammele välja eraisiku pankrot.

Kuigi Eino Tamm algatas mitmeid tsiviilvaidlusi, tõendamaks, et ta ei omandanud aktsiaid palgana, vaid sai need kinkena, millega tsiviilkohus ka nõustus, jättis kohus tema tulumaksukohustuse jõusse.

Isiklikku

Eino Tamme vanemad olid talupidajad (nõukogude ajal kolhoosnikud) Jaan Tamm (1918–1977) ja Linda Tamm (s. Linda Mitt) (1924–2011).

Tema emapoolne vanaisa Jüri Mitt osales Vabadussõjas ja töötas II maailmasõja ajal Omakaitses. Aastatel 1944–1953 viibis ta vangistuses Siberis.

Eino Tammel on vennad Agu (1942–1993), Jüri (1945–1953) ja Ain (1949–2023).

Aastatel 1971–1995 oli ta abielus Helle Tammega (s. Helle Põld), kes oli tema kursusekaaslane Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas. Neil on kaks poega ja kaks tütart.

Aastatel 1997–2023 oli ta abielus klaveriõpetaja ja Eesti Suzuki Ühingu asutajaliikme Sirje Subbe-Tammega (1962–2023), kellega tal on poeg ja tütar.