Eino Tamm

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Riigikogu väliskomisjoni esimehed läbi aegade aastal 2015. Vasakult: Eino Tamm, Andres Tarand, Tiit Made, Marko Mihkelson, Riivo Sinijärv, Anti Liiv ja Enn Eesmaa
Eino Tamm 1995
Senised Riigikogu väliskomisjoni esimehed ja aseesimehed 2007. aastal Toompeal. I reas Ülo Nugis, Endel Lippmaa, Enn Eesmaa, Vello Saatpalu, Eino Tamm ja Anti Liiv ning II reas Tiit Made, Marko Mihkelson ja Andres Tarand

Eino Tamm (sündinud 20. novembril 1951 Häädemeeste vallas) on Eesti jurist ja endine poliitik, Eesti Koonderakonna asutajaliige,[1] VII Riigikogu ja VIII Riigikogu liige.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Eino Tamm lõpetas aastal 1970 Nõo Keskkooli.[2]

Aastal 1975 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli (cum laude) õigusteaduse erialal.[1]

1989. aastal lõpetas ta Estonian Business Schooli.[1]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1975–1976 Tallinna Elamute Valitsuse juriskonsult[1]
  • 1976–1981 Tallinna Elamute Valitsuse juhataja asetäitja[1]
  • 1982–1983 ENSV Ministrite Nõukogu asjadevalitsuse vanemreferent[1]
  • 1983–1987 Tallinna Elamute Valitsuse juhataja[1]
  • 1987–1990 ENSV Ehituskomitee (ehitusministeeriumi) asjadevalitseja[1]
  • 1990–1993 Tallinna abilinnapea[1][3][4]
  • 1993–1995 VII Riigikogu liige, väliskomisjoni aseesimees
  • 1995–1999 VIII Riigikogu liige, väliskomisjoni esimees
  • 2000–2006 Tallinna Haabersti linnaosa valitsuse õigusnõunik[5]
  • 2006–2017 Harju Maavalitsuse õigustalituse juhataja[6]


Riigikogu väliskomisjoni liikmena ja aastatel 1995–1999 selle esimehena tegutses Tamm aktiivselt Eesti NATOga liitumise nimel ning oli selle veendunud eestkõneleja.[7] [8] [9] [10] [11]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1995 – Rootsi Põhjatähe ordeni I järgu komandör[1][12]

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. “Omavalitsussüsteemi alusmüüriks on kohalik initsiatiiv” – Kalju Mürk intervjueerib Tallinna abilinnapead Eino Tamme (kes võitis aasta tagasi linna haldusreformi konkursi ja osales äsjasel üle-eestilisel haldusreformi võistlusel autorite kollektiivis, kes pälvis eripreemia), Õhtuleht, 29. detsember 1992
  2. “Piiritusest ehk ilma piirita olemisest” – autor Eino Tamm, Rahva Hääl, 25. märts 1994
  3. “Rahval on õigus teada tõde” (NATO parlamentaarse assamblee seminari ülevaade) – autor Eino Tamm, Hommikuleht, 25. mai 1994
  4. “Parem-, vasak- ja segasammu” (arutelu maailmavaadetest) – autor Eino Tamm, Eesti Sõnumid, 16. november 1994
  5. “Spikker valijale, kes ei ole veel otsustanud” – autor Eino Tamm, Õhtuleht, 31. jaanuar 1995
  6. “Millest peaks sõltuma rahvaasemiku palk” – autor Eino Tamm, Eesti Sõnumid, 8. veebruar 1995
  7. “Moskva pisaraid ei usu” (NATO Parlamentaarse Assamblee tsiviilküsimuste komisjoni seminarist Moskvas) – autor Eino Tamm, Eesti Sõnumid, 12. juuli 1995
  8. “Juulilepped jäävad sügist ootama” – autor Eino Tamm, Eesti Päevaleht, 2. august 1995
  9. “Eesti-Vene suhted ei sõltu valimistest” – Toomas Sildami intervjuu Eino Tammega, Eesti Päevaleht, 18. detsember 1995
  10. “Puudujäägid riigimehelikkuses mõjutavad Eesti välispoliitikat” – Urmas Paeti intervjuu Eino Tammega [1], Postimees, 13. märts 1996
  11. “Ida- ja läänetuulte keerises” – Hille Tänavsuu intervjuu Eino Tammega, Õhtuleht, 9. aprill 1996
  12. “Kes kaotas “silgusõja”” – Hille Tänavsuu intervjuu Eino Tammega, Õhtuleht, 23. august 1996
  13. “Eino Tamm peab piirireferendumit ohtlikuks” – Heikki Talvingu artikkel, intervjuu Eino Tammega (piirilepingute ratifitseerimisest), Sõnumileht, 17. detsember 1996
  14. “Vene eksperdid andsid poliitikutele trumbid kätte” – Merike Leesi artikkel, intervjuu Eino Tammega (piirilepingute ratifitseerimisest), Sõnumileht, 19. detsember 1996
  15. “Väliskomisjonil pole selgust suursaadikute osas” – autor Eino Tamm, Postimees, 11. jaanuar 1997
  16. “Teadmine diplomaatia vastu” (NATO laienemise telgitagustest, anno 1997) – autor Eino Tamm [2], Õhtuleht, 7. juuni 1997
  17. “Kuluaarijutte Euroopa Liidust” – autor Eino Tamm [3], Sõnumileht, 19. september 1997
  18. “Eesti-Vene suhete paranemine sõltub täitevvõimu tahtest” – Paavo Palk intervjueerib Eino Tamme [4], Postimees, 6. jaanuar 1998
  19. “Riiast võib kujuneda lumepalliefekt” (Venemaa rünnakud Läti “vene vähemuse halva kohtlemise” suhtes) – autor Eino Tamm [5], Postimees, 11. märts 1998
  20. “Surmanuhtluse kaotamine oli õige samm” – autor Eino Tamm [6], Sõnumileht, 25. märts 1998
  21. “Vähemusvalitsuse paratamatu risk” – autor Eino Tamm, Postimees, 6. august 1998
  22. “Eino Tamm usub koostöösse Venemaaga” – Maarius Suviste intervjuu Eino Tammega [7], Sõnumileht, 25. august 1998
  23. “Vildakas kodakondsusloogika” (Eesti ja Läti kodakondsusseaduse eelnõude protseduuridest) – autor Eino Tamm [8], Postimees, 2. oktoober 1998
  24. “Konarused teel WTO-sse” – autor Eino Tamm [9], Postimees, 31. oktoober 1998

Nn maksuskandaal[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1999 jättis Riigikohus jõusse Maksuameti otsuse, millega Eino Tammele omistati ülisuur tulumaksukohustus.[13][14] Maksuameti hinnangul omandas Tamm kinnisvarafirma aktsiad töötasuna, mitte kinkelepinguga, nagu ta ise väitis.[15][16] Maksustatavaks tuluks loeti omandatud aktsiate nominaalhind, mitte turuväärtus. Kuna aktsiate turuhind osutus kümme korda väiksemaks kui nominaalhind, ei olnud Tamm suuteline maksukohustust täitma. 2000. aastal kuulutati Tammele välja eraisiku pankrot.[17]

Kuigi Eino Tamm algatas mitmeid tsiviilvaidlusi, tõendamaks, et ta ei omandanud aktsiaid palgana, vaid sai need kinkena, millega tsiviilkohus ka nõustus, jättis kohus tema tulumaksukohustuse jõusse.[18][5]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Eino Tamme vanemad olid talupidajad (nõukogude ajal kolhoositöötajad) Jaan Tamm (1918–1977) ja Linda Tamm (s. Linda Mitt) (1924–2011).[1]

Tema emaisa Jüri Mitt viibis vangistuses Siberis aastatel 1944–1953.[1]

Eino Tammel on vennad Agu (1942–1993), Jüri (1945–1953) ja Ain (1949).[1]

Aastatel 1971–1995 oli ta abielus Helle Tammega (s. Helle Põld),[1] kes oli tema kursusekaaslane Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. Neil on neli ühist last – kaks poega ja kaks tütart –, samuti kuus lapselast ja üks lapselapselaps.

Alates aastast 1997 on ta abielus Sirje Subbe-Tammega, kellega tal on poeg ja tütar.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 Jaan Isotamm, Indrek Ude. Keda me valisime 1995?, Tartu: AS Liivimaa Lombard, 1995.
  2. https://nrg.edu.ee/sites/nrg.edu.ee/files/xiv_lend.xlsx_.pdf (vaadatud 12.11.2021)
  3. https://www.tallinn.ee/est/Tallinna-Linnavalitsuse-koosseis-labi-aegade (vaadatud 30.11.2021)
  4. http://arhiiv.err.ee/vaata/210406 (vaadatud 29.11.2021)
  5. 5,0 5,1 https://epl.delfi.ee/artikkel/50853500/b-eino-tamm-jatkab-kohtuskaimist-b (vaadatud 12.11.2021)
  6. http://web.archive.org/web/20160402075022/http://harju.maavalitsus.ee/kontaktid (vaadatud 28.03.2016)
  7. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sonumilehtsl19960222.2.6.11 (vaadatud 13.11.2021)
  8. https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19961128.1.5 (vaadatud 13.11.2021)
  9. https://www.ohtuleht.ee/4466/teadmine-diplomaatia-vastu (vaadatud 13.11.2021)
  10. https://www.postimees.ee/2508247/moskva-kokkulepe-ja-eesti (vaadatud 12.11.2021)
  11. https://epl.delfi.ee/artikkel/50768216/saksamaa-kantsler-ei-taha-eestit-nato-sse (vaadatud 12.11.2021)
  12. https://www.president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid (vaadatud 23.11.2021)
  13. http://web.archive.org/web/20160402075633/http://www.ohtuleht.ee/63995/eino-tamm-voib-jaada-koduta (vaadatud 02.04.2016)
  14. http://web.archive.org/web/20160402075741/http://www.postimees.ee/2535519/eino-tamm-ei-astu-tagasi (vaadatud 02.04.2016)
  15. https://www.ohtuleht.ee/23737/eino-tamm-vaidlustab-maksuameti-noude (vaadatud 16.11.2021)
  16. https://www.aripaev.ee/uudised/2001/03/13/eino-tamme-pankroti-arutlus-tana-ringkonnakohtus (vaadatud 12.11.2021)
  17. https://www.postimees.ee/1841605/eino-tamme-pankrot-sai-lopliku-kinnituse (vaadatud 12.11.2021)
  18. https://www.aripaev.ee/uudised/2000/01/12/eino-tamm-jatkab-voitlust (vaadatud 12.11.2021)