Philips

Allikas: Vikipeedia
Emblem-important.svg Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu.
Palun aita artiklit keeleliselt parandada.
Koninklijke Philips Electronics N.V.
Liik Public limited liability company
Asutatud 1891, Eindhoven
Peakorter Amsterdam, Holland
Piirkond Rahvusvaheline
Juhid Frans van Houten (tegevdirektor), Jeroen van der Veer (järelevalvenõukogu esimees)
Majandusharu Elektroonika
Tooted olmeelektroonika, kodumasinad, valgustus, meditsiinilised süsteemid, meditsiinilised seadmed
Käive €25,42 miljardit (2010)[1]
Tegevuskasum €2,065 miljardit (2010)[1]
Puhaskasum €1,446 miljardit (2010)[1]
Varad €32,27 miljardit (2010 lõpp)[1]
Omakapital €15,09 miljardit (2010 lõpp)[1]
Töötajaid 114 500 (2011)
Kodulehekülg http://philips.com

Koninklijke Philips Electronics N.V. (ingl. k. Royal Philips Electronics), rohkem tuntud kui Philips, (Euronext: PHIA, NYSE: PHG) on rahvusvaheline Hollandi elektroonika ettevõte.

Philips on üks maailma suurimaid elektroonika ettevõtteid. 2010. aastal oli ettevõtte käive 25,42 miljardit eurot. Ettevõttes on 119 000 töötajat rohkem kui 60st eri riigist.[1]

Philips on jagatud mitmeteks sektoriteks: Philips Consumer Lifestyle (eelnevalt Philips Consumer Electronics ja Philips Domestic Appliances Personal Care), Philips Lighting ja Philips Healthcare (varem Philips Medical Systems).[2]

Sisukord

Ajalugu [muuda]

Philipsi peakorter Amsterdamis

Philipsi asutasid 1891. aastal Gerard Philips ning tema isa pereettevõttena. Olles Zaltbommelis pankur, rahastas Frederik Philips 1892. aastal Eindhovenis tühja ning tagasihoidlikku tehasehoone ostu ning häälestust. Seal hakkas Philips tootma süsinikust hõõgniidiga lambipirne ning teisi elektrotehnilisi tooteid.[3][4] Tänapäeval asub selles tehasehoones valgusskulptuuride muuseum.[5]

Pärast esimesi raskeid aastaid, olles peaaegu pankrotistunud, kaasasid Gerard ja ta isa oma pereärisse 16-aastase venna Antoni. Pärast insenerikraadi omandamist, hakkas ta tööle müügi-turundusjuhina ning peagi andis ta oma panuse paljudesse ettevõtte äriideedesse. Seejärel hakkas pereäri jõudsasti arenema, mille tulemusena loodi 1907. aastal Eindhovenis N.V. Philips’ Metaalgloeilampfabriek (ingl. k. The Philips Lightwire-bulb Factory Inc) ning 1912. aastal asutati N.V. Philips' Gloeilampenfabrieken (ingl. k. The Philips Light-bulbs Factories Inc). Luues Philips Incorporationi, panid Gerard ja Anton Philips aluse ettevõtte rahvusvahelisele arengule.[3][6][7]

1920ndatel hakkas ettevõte valmistama uusi tooteid, näiteks tolmuimejaid. 1939. Aastal tutvustati elektrilist pardlit, mis kandis nime the Philishave (Ameerika Ühendriikides kandis see toode nime Norelco).[8]

Philips tõi uuesti kasutusse aurumasinad, mida jõudsalt edasi arendati.

Philipsi raadio [muuda]

Philipsi raadiovastuvõtja 930A, 1931

11. märtsil 1927. aastal lasi Philips eetrisse lühilainelise raadiojaama PCJJ (hiljem PCJ), mis 1929. aastal liideti tütarjaamaga PHI. PHI andis Hollandi Ida-Indias (nüüd Indoneesia) eetrisse saksa keelseid saateid, samal ajal levis PCJJ ülejäänud maailmale inglise, hispaania ning saksa keeles.[9]

1928. aastal alustati pühapäevadel eetris oleva raadioprogrammiga The Happy Station show, mille võõrustajaks oli Eddie Startz. See saade sai maailma kõige kauem kestvamaks lühilaineliseks raadioprogrammiks. Sakslaste sissetung 1940. aasta maikuus katkestas ülekanded Hollandist. Raadiosaatjad Huzenis läksid sakslaste kontrolli alla. Natsionaalsotsialistlikku propagandat hakkasid levitama nii Saksamaa, kui ka Hollandi raadiojaamad.[10]

Pärast Hollandi vabanemist lõpetas Philipsi raadio oma töö. 1946. aastal riigistati kaks lühilainelist raadiojaama ning nimetati ümber kui Radio Netherlands Worldwide, the Dutch International Service. Mõned PCJ saated, nagu näiteks Happy Station, jätkusid uues raadiojaamas.[11]

Teine maailmasõda [muuda]

Philipsi vana logo

9. mail 1940. aastal said Philipsi juhid teada, et järgmisel päeval leiab aset sakslaste sissetung Hollandisse. Olles selleks ette valmistunud, lendasid Anton Philips, tema lapselaps Franz Otten ning samuti ka teised Philipsite pere liikmed Ameerika Ühendriikidesse, võttes enesega kaasa suure hulga ettevõtte kapitali. Tegutsedes Ameerika Ühendriikides kui North American Philips Company, õnnestus neil sõja ajal ettevõtte juhtimisega edukalt toime tulla. Samal ajal viidi ettevõte juriidiliselt üle Hollandi Antillidele, et seda kaitsta ameeriklaste eest.[12]

Ainsana jäi Philipsite pere liikmetest Hollandisse Antoni poeg Frits Philips. Ta päästis 382 juudi elu, veendes natsionaalsotsialiste, et nad on asendamatud Philipsi tootmisprotsessis.[13] 1943. aastal hoiti teda mõned kuud Vught’s poliitiliste vangide koonduslaagris, sest tema tehases aset leidnud streik vähendas tootmismahtusid. Sadade juutide elude päästmise eest tunnustati teda 1995. aastal Yad Vashemi memoriaalil kui Righteous Among the Nations.[14]

Sõjajärgne aeg [muuda]

Pärast sõda kolis ettevõte tagasi Hollandisse, peakorter rajati Eindhovenisse. Mitmed salajased teaduslikud rajatised olid sissetungijate tõttu lukustatud ning edukalt peidetud, mistõttu sai ettevõte pärast sõda jälle kiiresti jalad alla.

Philipsi Light Tower Eindhovenis, endine tehas, kus toodeti lambipirne, ning hilisem ettevõtte peakorter.[15]

1949. aastal hakkas ettevõte müüma televiisoreid.[16] 1950. aastal loodi Philips Records.

1963. aastal tutvustas Philips kompakt-helikassette, mis osutusid väga edukateks. Kompaktkassetid olid algselt mõeldud kontoris diktatsioonimasinatega töötavatele stenograafidele ning professionaalsetele ajakirjanikele. Kui kompaktkassettide heli kvaliteet paranes, hakati neid kasutama heli lindistamiseks. Kassetid said vinüülplaatide järel populaarsuselt teiseks andmekandjaks, mida kasutati salvestatud muusika müümise eesmärgil.[17]

Philips tutvustas esimest kombinatsiooni kaasaskantavast raadiost ning kassettlindistajast, mida turustati kui „raadiosalvestaja“, ning on nüüd tuntud kui kassettmagnetofon. Hiljem hakati helikassette kasutama ka telefonide automaatvastajates, kus kasutati ka erilist linti, mis oli keritud lõpmatusse tsüklisse. 1970ndatel ning 1980ndatel kasutati kompaktkassette varajaste personaalarvutite andmekandjatena. Professionaalsete vajaduste rahuldamiseks vähendas Philips kasseti suurust – loodi Mini-Cassette, mis ei saavutanud siiski nii suurt edu, kui Olympuse Microcassette, mis oli valdavaks helisalvestuse andmekandjaks täisdigitaalsete diktatsioonimasinate tulekuni. 

1972. aastal tutvustas Philips Inglismaal maailma esimest kodukasutuseks mõeldud kassett-videomagnetofoni (VCR) mudelinumbriga N1500. Selle üsna kobakad videokassetid suutsid lindistada kuni 30 või 45 minutit videot. Hiljem hakati pakkuma ka 1 tunni video salvestamiseks mõeldud kassette. Kui Sony Betamax ning grupp VHS tootjaid hakkasid Philipsile konkurentsi pakkuma, tuli too välja N1700 süsteemiga, mis võimaldas videot salvestada kuni 2 tundi – esimest korda suutis videokassett mahutada 2-tunnist filmi. 1977. aastal levitati Suurbritannias uut süsteemi reklaamivat filmi, milles mängis peaosa komöödianäitleja Denis Norden.[18]

Philipsi ideed hakkasid peagi kopeerima Jaapani tootjad, kelle kassetid olid märgatavalt odavamad. Video 2000 süsteemiga üritas Philips luua veel ühe uue standardi video lindistamiseks: selle tehnoloogia kassette sai kasutada lindistamiseks mõlemat pidi, mis võimaldas salvestada ühele kassetile kuni 8 tunni jagu videot. Kuna Philips müüs oma seadmeid vaid Euroopas ning need vastasid ainult PAL standardile, ei suutnud ettevõte enam konkureerida Jaapani konkurentidega, kes müüsid oma seadmeid üleilmselt. Seetõttu loobus Philips V2000 süsteemist ning võttis omaks VHS tehnoloogia.[19]

Philips arendas välja laser disc tehnoloogia, kuid lükkas selle kaubanduslikku väljalaset edasi, sest kartis, et uus tehnoloogia mõjub halvasti ettevõtte videosalvestajate müügitulemustele. Hiljem ühines Philips MCA-ga, et turule tuua esimene kaubanduslik laser disc standard ning selle mängijad. 1982. aastal hakkas Philips koostööd tegema Sony-ga, et turule tuua Compact Disc standard. Sellest formaadist arenesid välja nii DVD standard, mis jõudis Philipsi ja Sony kaudu turule 1997. aastal, kui ka Blu-ray Disc standard, mille ametlik väljalase oli 2006. aastal.[20]

1991. aastal muutis ettevõte oma nime: uueks nimeks sai Philips Electronics N.V. (varasem nimi oli N.V. Philips Gloeilampenfabrieken). Samal ajal kaotati ametlikult North American Philips ning Ameerika Ühendriikides loodi uus korporatiivne osakond – Philips Electronics North America Corp.[21]

1997. aastal otsustasid Philipsi juhid kolida ettevõtte peakorteri Eindhovenist ümber Amsterdami ning ettevõtte uueks korporatiivseks nimeks sai Koninklijke Philips Electronics N.V.  See käik viidi täide 2001. aastal. Algselt asus ettevõte Rembrandt Toweris, kuid 2002. aastal koliti uuesti: seekord Breitner Towerisse. Philips Lighting, Philips Research, Philips Semiconductors (alates 2006. aasta septembrist tuntud kui NXP Semiconductors) ning Philips Design baseeruvad jätkuvalt Eindhovenis. Philips Healthcare peakorterid asuvad nii Hollandis: Best (Eindhoveni lähedal) kui ka Ameerika Ühendriikides: Andover, Massachusetts (Bostoni lähedal).[2]

Pooljuhtide müük [muuda]

Kiipide valmistajana kuulub Philips Semiconductors maailma 20 kõige suurema pooljuhtide tootja hulka.[22]

2005. aasta detsembris teatas Philips, et soovib oma pooljuhte tootva osakonna muuta õiguslikult eraldiseisvaks ettevõtteks. See sai teoks 1. oktoobril 2006.

2006. aasta 2. augustil jõudis Philips kokkuleppele, et müüb oma 80,1% suuruse kontrolliva osaluse Philips Semiconductorsis erainvestorite konsortsiumile, kelle moodustasid Kohlberg Kravis Roberts & Co. (KKR), Silver Lake Partners ja AlpInvest Partners. Müük viis lõpule protsessi, mis algas 2005. aasta detsembris ning mille eesmärgiks oli Semiconductorsist teha eraldi juriidiline üksus ning oma kontrolliva osaluse maha müümine.[23] Kirjas, mis oli mõeldud kaheksale tuhandele Philipsi juhatajale, mainiti järgnevat:

“ See on palju enamat kui lihtsalt tehing: see on ilmselt kõige olulisem verstapost Philipsis aset leidvate muutuste pikal teekonnal: algab uus peatükk kõigile – eriti neile, kes tegelevad Semiconductorsis. ”

Philips oli üks vähestest ettevõtetest, kes suutis edukalt teha siirde 19. sajandi elektrilisest maailmast elektroonilisse ajastusse: pooljuhte hakati tootma 1953. aastal ning ettevõte kuulub sellest ajast peale pooljuhtide valdkonnas maailma 20 suurima tegija hulka.

21. augustil aastal 2006 teatasid Bain Capital ja Apax Partners, et nad on allkirjastanud lepingud, et liituda laiendatud konsortsiumiga, mida juhib KKR, selleks et omandada Semiconductors Divisionis kontrolliv osalus.[24]

2006. aasta 1. septembril teatati Berliinis, et Philipsi poolt asutatud uue pooljuhte tootva ettevõtte nimeks saab NXP Semiconductors.[25]

2010 - [muuda]

2010. aasta seisuga ei ürita ettevõte olla tarbeelektroonikas enam alusuuringute kaudu innovatiivne, kuid jätkab olmeelektroonika täiustamist.[26] Kuna ettevõtte puhaskasum kahanes 2011. aasta kolmandas kvartalis 85 protsenti, teatas Philips 4500 töötaja koondamisest. See on osa ettevõtte kulude vähendamise plaanist: soovitakse säästa 800 miljonit eurot, et saavutada oma finantssiht.[27]

  • Philipsi kassettmagnetofon EL 3302, 1963

  • Philips’i juhtmeta telefon SE245

  • Philipsi mängukonsool Videopac G7400, 1983

  • Philipsi ekraaniga telefon P100, 2009

  • Philipsi elektrooniline habemeajamismasin, 2010

  • Philipsi Ambilight televiisor, 2009

Märkimisväärsemad leiutised [muuda]

Compact Cassette [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Compact Cassette

1962. aastal leiutas Philips kompaktse helikasseti audio salvestamiseks. Kuigi tol ajal oli turul ka teisi magnetlindil põhinevaid kassettide standardeid, kujunes Compact Cassette süsteem siiski väga edukaks ning vallutas turu, sest Philips otsustas seda formaati litsentsitasuta jagada.

Laserdisc [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Laserdisc

Laserdisc oli optiline ketas läbimõõduga 30 cm, mis arendati välja koostöös MCAga, et konkureerida VHS standardiga. Laserdisc ei osutunud siiski nii menukaks kui VHS, sest selle tehnoloogia mängijad maksid palju, filmid olid mõnevõrra kallimad ning pettumust valmistas ka read-only formaat. Sellegipoolest saavutas Laserdisc, nagu ka Betamax, suure populaarsuse videokollektsionääride hulgas. Laserdiscis kasutatud tehnoloogiaid kasutati hiljem Compact Disci välja arendamisel.

Compact Disc (CD) [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Compact Disc

Kuigi Philipsi ja MCA Laserdisci projekt ei jõudnud massidesse, nagu tegi seda VHS, ei andnud ettevõte alla: koostöös Sonyga arendati välja CD tehnoloogia, mis jõudis turule 1982. aastal.

Philipsi optiline ketas
Philipsi interaktiivne multimeediamängija CD-i 450

Digital Versatile Disc ehk Digital Video Disc (DVD) [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis DVD

CD (Compact Disc) järglaseks kujunes läbi raskuste ning mitmete tagasilöökide DVD (Digital Versatile Disc või Digital Video Disc) standard. Philipsi enda edasiarendus CD-st oli formaat nimega MultiMedia Compact Disc (MMCD). Samal ajal töötati Toshiba juhtimisel välja ka teine tehnoloogia – Super Density (SD) disc. Mõlema formaadi loojad küsisid abi IBM-lt, et nõu saada failisüsteemi arenduseks. IBM soovitas luua töögrupi, kuhu kuulusid arvutitööstuse eksperdid (esindatud olid ka näiteks Apple ning Dell). Loodud töögrupp, The Technical Working Group (TWG), otsustas boikoteerida nii MMCD kui ka SD Disc formaati, et ära hoida järjekordset formaadisõda (nagu näiteks oli videolintide formaadisõda).Tehti ettepanek nende kahe tehnoloogia (MMCD, SD Disc) ühendamiseks. Selle tulemusena loodi DVD spetsifikatsioon, mis sai viimase lihvi 1995. aastal. DVD video formaati tutvustati esimesena 1996. aastal Jaapanis, 1997. aastal tehti seda Ameerika Ühendriikides ning aasta hiljem ka Euroopas ning ülejäänud maailmas.

Blu-ray Disc [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Blu-ray Disc

Blu-ray Disc arendati välja peamiselt Philipsi ja Sony eestvedamisel. Nimi Blu-ray Disc viitab sinisele laserkiirele lainepikkusega 405 nm (ultraviolett), mida rakendatakse plaatide lugemiseks ja kirjutamiseks. Blu-ray tehnoloogia võimaldab sarnasel andmekandjal vähemalt 6 korda suuremat andmemahtu (ühekihiline Blu-ray Disc mahutab 25 GB andmeid ning kahekihiline 50 GB) kui tavaline DVD, mille puhul kasutatakse punast laserit lainepikkusega 650 nm.

Sisehaldus [muuda]

Aastal 2004 loobus Philips oma senisest tunnuslausest „Teeme asjad paremaks“ (ingl. k. „Let's make things better") ning võttis kasutusele uue: „Meel ja lihtsus“ (ingl. k. „Sense and simplicity").[28]

ASM Lithography ning Atos kuulusid kunagi Philipsile.

1998. aastal müüdi Philipsi plaadifirma PolyGram Ameerika ettevõttele Seagram ning ühines Universal Music Groupiga. Philips Records jätkab oma tegevust osana UMGst, selle nimi on litsentseeritud endisele emaettevõttele.[29]

Philips Intellectual Property and Standards,[30] on Philipsi allüksus, mis tegeleb litsentside, kaubamärkide ning patentidega. Philips omab praegu umbes 55 000 patendiõigust, 33 000 registreeritud kaubamärki, ja 49 000 registreeritud kavandit.

Tegevdirektorid [muuda]

Endised ja praegused tegevdirektorid:

Philipsi logo, mis oli kasutusel kuni märts 2008.

Omandatud varad, iseseisvunud ettevõtted ning sponsorlus [muuda]

Omandatud varad [muuda]

Philips on aastate jooksul kokku ostnud mitmeid ettevõtteid, näiteks: Amperex, Magnavox, Signetics, Mullard, VLSI, Agilent Healthcare Solutions Group, Marconi Medical Systems, ADAC Laboratories, ATL Ultrasound, osakonnad Westinghouses ning tarbeelektroonika sektsioonid Philcos ja Sylvanias. Philips loobus Sylvani kaubamärgist, mida omab nüüd Havells Sylvania, välja arvatud Austraalias, Kanadas, Mehhikos, Uus-Meremaal, Puerto Ricos ning Ameerika Ühendriikides, kus seda omab Osram, mis kuulub Siemensile. 1999. aasta novembris loodi Philipsi ning Agilent Technologies poolt võrdse osalusega ühisettevõte Lumileds, mis toodab valgusdioode. Lumileds ühines Phillips Lightinguga 2005. aasta augustis (täielikult 2006. aasta detsembris).[31][32] 2000. aastal ostis Philips Optiva Corporationi, mis valmistab Sonicare elektroonilisi hambaharju. Ettevõte uueks nimeks sai Philips Oral Healthcare ning liideti Philips DAP-ga. 2006. aastal ostis Philips ettevõtte Lifeline Systems, mille peakorter asub Framinghamis, Massachusettsis. 2007. aasta augustis ostis Philips ettevõtte nimega Ximis, Inc., mis liideti Philipsi Meditsiinilise Informaatika osakonnaga.[33] 2007. aasta oktoobris osteti TPL Group-lt Moore Microprocessor Patent (MPP) Portfolio litsents.

21. detsembril aastal 2007 teatasid Philips ning Respironics, Inc. ühinemislepingu sõlmimisest, mille kohaselt pidi Philips kokku ostma Respironicsi aktsiad hinnaga 66 USA dollarit tk – ostuhind kokku oli seega umbes 3,6 miljardit eurot, mille Philips pidi tasuma sularahas.[34]

21. veebruaril aastal 2008 omandas Philips ettevõtte nimega VISICU, mis oli kuulsaks saanud eICU loomisega: kasutatakse telemeditsiini, et tsentraliseeritult jälgida intensiivraviosakonna patsiente ning nende eest hoolt kanda.[35]

Philips müüs suuremaid kodumasinaid nime all „Philips“. Pärast seda, kui Philips müüs oma suuri kodumasinaid tootva haru (Major Domestic Appliances) Whirlpool Corporationile (Whirlpool ostis Philipsi osaluse lõplikult välja 1991. aastal), kaotati kaubamärgid „Philips Whirlpool" ja „Whirlpool Philips" ning alles jäi ainult „Whirlpool".[36]

Iseseisvunud ettevõtted [muuda]

Polymer Vision,[37] The Readius looja,[38] on eraldunud ettevõte Philips Electronics’ist. 2011. aasta mais valmistas Polymer Vision must-valge 6-tollise, 800×600 resolutsiooniga ekraani, mida saab ümber toru rullida.[39]

APRICO Solutions on Philipsist välja kasvanud ettevõte.[40]

Philips oli esindatud ka ravimiturul ettevõttega Philips-Duphar (Dutch Pharmaceuticals). Philips-Duphar valmistas tooteid nii taimedele, loomadele kui ka inimestele. Duphar müüdi Solvay’le, mis on nüüd tuntud kui Solvay Pharmaceuticals.[41] Philips omandas 2009. aastal Austraalia valgustusfirma Dynalite, et pakkuda oma klientidele täielikku valgustuslahendust.[42]

Sport ja sponsorlus [muuda]

Philips PSV Eindhoven

Philips on ajalooliselt üles näidanud huvi spordi vastu: esialgu seetõttu, et pakkuda oma töölistele füüsilist aktiivsust ning lõõgastusvõimalust. 1913. aastal, tähistamaks Hollandi Prantsusmaast iseseisvumise sajandat aastapäeva, asutas Philips spordiklubi nimega Philips Sport Vereniging (ingl. k. Philips Sports Club), mis on nüüd tuntud kui PSV. Spordiklubi hõlmab mitmeid erinevaid valdkondi, kuid kõige kuulsamad on praegu PSV jalgpalliklubi ning ujumisklubi. Philips omab nimeõigusi Philips Staadionile, mis on jalgpalliklubi PSV Eindhoven kodustaadioniks.[43]

Philips on üle kogu maailma sponsoreerinud mitmeid spordiklubisid, –rajatisi ning –üritusi. 2008. aasta novmbris laiendas Philips oma väga edukat sponsorlepingut AT&T Williams Vormel 1 meeskonnaga.[44]

Lisaks omab Philips nimeõigusi ka Philips Arenale[45], mis asub Atlantas, Georgia osariigis ning Austraalia korvpalli esiliigale, nimega Philips Championship. Aastatel 1988–1993 oli Philips Austraalia ragbimeeskonna The Balmain Tigers peasponsoriks.

Samuti sponsoreerib Philips üritust nimega Philips Monsters of Rock festival, mis leiab aset erinevates riikides üle kogu maailma.

Tegemised, tunnustused [muuda]

Philips on liige ringhäälingu ning internetipakkujate konsortsiumis Hybrid Broadcast Broadband TV (HbbTV)[46], kuhu kuuluvad sealhulgas ka SES Astra, Humax, OpenTV ja ANT Software. HbbTV on kehtestanud ning edendab avatud Euroopa standardit (tuntud kui HbbTV) hübriid-digiboksidele, mis lisaks TV kanalite vaatamisele võimaldavad ka lairiba multimeedia rakendusi.

Philips on saanud mitmeid auhindu disaini, innovatsiooni ning äri valdkondades. Philipsit tuntakse kui ühte maailma juhtivaimat uuendajat tehnoloogia alal, eriti tervishoiu, valgustuse ning tarbekaupade valdkondades.

Tarbeeelktroonika toodete ajaskaala [muuda]

  • Philipsi Philishave elektriline pardel, 1962

  • Philipsi tolmuimeja, 1969

  • Philips automaatne kassettmagnetofon 2209

  • Philipsi Videopac G7000 mängukonsool

  • Philipsi mikrofonid

  • Philips Odyssey 2001 videomäng

  • Philipsi koduarvuti MSX Philips VG-8020

  • Philipsi CD-mängija, 1983

  • Philipsi H4 halogeen lambipirn

  • Philipsi tsink-süsi patareid

  • Philips Roller, kaasaskantav kassetimängija, 1986

  • Philipsi mobiiltelefon 355

  • Philips Senso kohvimasin

  • Philipsi kaasaskantav DVD-mängija

  • Philips Nino 200 Windows CE pihuarvuti

  • Philipsi kompuutertomograafia masin

  • Philips Iridium tänavavalgusti

  • Philipsi 3D valmidusega Ambilight televiisor

  • Philipsi kõrvaklapid

  • Philipsi Streamium internet jukebox

Meditsiinilised seadmed [muuda]

[49]

Kliiniline informaatika [muuda]

Pilditehnikaga süsteemid [muuda]

Diagnostiline jälgimine [muuda]

  • Diagnostiline ECG

Defibrillaatorid [muuda]

Tarbijale [muuda]

Patsientide ravi ja kliiniline informaatika [muuda]

OB TraceVue
Compurecord
ICIP
eICU Program
Emergin
  • Hemodünaamika
  • IntelliSpace PACS
  • Multi-Measurement serverid
  • Neurophedeoiles
  • Pulssoksümeetria
  • Temperatuur
  • Transkutaansed gaasid
  • Ventilatsioon
  • ViewForum
  • Xcelera
  • XIRIS
  • Xper informatsiooni haldamine

Keskkond [muuda]

2011. aastal Greenpeace’i poolt koostatud elektroonikatööstuse keskkonnasõbralikumaks muutmise juhendis (ingl. k. Guide to Greener Electronics), mis reastab elektroonikaettevõtted jätkusuutlikkuse, kliima- ja energiapoliitika ning toodete energiasäästlikkuse alusel, saavutas Philips 5. koha skooriga 4,5/10. Ettevõtte sai esimese koha energia sektsioonis tänu oma energiasäästmise plaanile, mis propageerib Euroopa Liitu vähendama kasvuhoonegaaside emissiooni 2020. aastaks 30 protsendi võrra. Samuti kiideti Philipsi uusi tooteid, mis ei sisalda polüvinüülkloriid plasti ega ka bromeeritud tuleohtlikkuse vähendajaid. Juhend kritiseerib Philipsi paberi hankimise meetodeid, väites, et ettevõte peab arendama paberi hankepoliitika, mis välistaks tarnijatega seotud metsade hävimise ning ebaseadusliku metsaraie.[50] Philips on teinud alates 2007. aastast (kui oli esimest korda selles juhendis välja toodud) olulisi edusamme: eelkõige toetades üksiktootja vastutuse printsiipi (ingl. k. Individual Producer Responsibility principle). See tähendab, et ettevõte võtab endale vastutuse toksiliste mõjude üle, mida tema tooted üle maailma elektroonika jäätmejaamades põhjustavad.[51]

Oma energiasäästlikud tooted tähistab Philips rohelise logoga. Neil toodetel on keskkonna seisukohalt oluliselt paremad näitajad kui nende konkurentidel või eelkäijatel.[52] Samuti järgib Philips EcoVision4 plaani, mida täites peaks ettevõte 2012. aastaks saavutama mitmeid keskkonnaalaseid positiivseid edusamme.[53]

2011. aastal võitis Philips Department of Energy's L-Prize võistluselt 10 miljonit dollarit tänu oma vahetatavatele LED lampidele.[54]

Vaata ka [muuda]

Viited [muuda]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "2010. aasta aruanne". Philips. Vaadatud 24. november 2011.
  2. ↑ 2,0 2,1 "Philips Business Sectors". Philips. Vaadatud 26. November 2011.
  3. ↑ 3,0 3,1 "Koninklijke Philips Electronics N.V.". Company Histories & Profiles. Vaadatud 27. november 2011.
  4. ↑ "History of Philips Electronics N.V.". Reference for Business,Encyclopedia of Small Business. Vaadatud 27. november 2011.
  5. ↑ "Centrum Kunstlicht". Centrum Kunstlicht. Vaadatud 27. november 2011.
  6. ↑ A. Heerding. The History of N. V. Philips' Gloeilampenfabrieken: Volume 1, The Origin of the Dutch incandescent lamp industry, Cambridge University Press, 1983.
  7. ↑ A. Heerding. The History of N. V. Philips' Gloeilampenfabrieken: Volume 2, A Company of Many Parts, CUP Archive, 1989.
  8. ↑ Svend Hollensen. Essentials of Global Marketing, Pearson Education, 2009
  9. ↑ "Short-wave transmitter PCJ Happy Station". Philips Historical Products. Vaadatud 27. november 2011.
  10. ↑ "B416270.00 50 Years Shortwave In Holland : klankbeeld 1977-04-15 / 1977-03-30". Historical Audio Archive. Vaadatud 27. november 2011.
  11. ↑ Drew O. McDaniel. Broadcasting in the Malay world: radio, television, and video in Brunei, Indonesia, Malaysia, and Singapore, Greenwood Publishing Group, 1994.
  12. ↑ Mira Wilkins. The history of foreign investment in the United States, 1914–1945,Harvard University Press, 2004.
  13. ↑ "Frits Philips, April 16, 1905, to December 5, 2005". Philips. Vaadatud 27. november 2011.
  14. ↑ The Encyclopedia of the Righteous Among the Nations: Rescuers of Jews during the Holocaust: The Netherlands], Jerusalem: Yad Vashem, 2004, pp. 596–597
  15. ↑ "PHILIPS Light Tower Complex". Reynaers Aluminium. Vaadatud 27. november 2011.
  16. ↑ 16,0 16,1 "Waarom stopt Philips met zelf televisies maken?" (18. aprill 2011). Välja otsitud 27. november 2011 2011. 
  17. ↑ Eric D. Daniel, C. Dennis Mee, Mark H. Clark. Magnetic Recording: The First 100 Years The Institute of Electrical and Electronics Engineers, 1999
  18. ↑ "BFI – Film & TV Database – The Philips Time Machine (1977)". The British Film Institute. Vaadatud 27. november 2011.
  19. ↑ "V2000 PALsite". V2000 PALsite]] Web Database. Vaadatud 27 November 2011.
  20. ↑ "The History of Optical Storage Media and its Future". A. Schreiner, S. Plankey. Vaadatud 27. november 2011.
  21. ↑ "Philips Electronics North America Corp.". Company Histories & Profiles. Vaadatud 27. november 2011.
  22. ↑ "iSuppli Corporation supplied rankings". iSuppli. Vaadatud 27. november 2011.
  23. ↑ "PHILIPS COMPLETES SALE OF 80.1% STAKE IN SEMICONDUCTORS BUSINESS TO PRIVATE EQUITY CONSORTIUM KKR, SILVER LAKE, BAIN CAPITAL, APAX AND ALPINVEST". Philips. Vaadatud 27. november 2011.
  24. ↑ "Bain Capital and Apax Partners join private equity consortium purchasing majority stake in Philips' semiconductor unit". Apax Partners. Vaadatud 27. november 2011.
  25. ↑ "Philips Semiconductors becomes NXP". NXP. Vaadatud 27. november 2011.
  26. ↑ NRC Handelsblad, 4 Sept. 2010 Het nieuwe Philips wordt blij van een iPad-hoesje/The new Philips becomes happy from an iPad cover, Dutch original:" 'We zijn geen high-tech bedrijf meer, het gaat erom dat de technologieën introduceren die breed gedragen worden door de consument', zegt Valk [..] Consumer Lifestyle is nu zodanig ingericht dat er geen jaren meer gewerkt wordt aan uitvindingen die weinig kans van slagen hebben. [..]De Philips staf windt er geen doekjes om dat het bedrijf niet altijd voorop loopt bij de technologische ontwikkelingen in consumentengoederen."
  27. ↑ "Philips to cut 4,500 jobs" (27. November 2011).
  28. ↑ "History of Philips". Philips. Vaadatud 27. november 2011.
  29. ↑ "PolyGram". Discogs. Vaadatud 27. november 2011.
  30. ↑ Nieuwhof, Marc (15 November 2010). "IP.Philips.com". IP.Philips.com. Vaadatud 27. november 2011.
  31. ↑ PennWell Corporation (19 August 2005). "LedsMagazine.com". LedsMagazine.com. Vaadatud 27. november 2011.
  32. ↑ PennWell Corporation (1 January 2007). "LedsMagazine.com". LedsMagazine.com. Vaadatud 27. november 2011.
  33. ↑ "Philips to Acquire Healthcare Informatics Company XIMIS Inc. to Strengthen Presence in the Healthcare Information Technology Market". FinanzNachrichten. Vaadatud 27. november 2011.
  34. ↑ "Royal Philips Electronics to Acquire Respironics for USD $66.00 Per Share". Philips Respironics. Vaadatud 27. november 2011.
  35. ↑ "Philips completes acquisition of US-based VISICU". Philips. Vaadatud 27. november 2011.
  36. ↑ "COMPANY NEWS; Whirlpool-Philips". NY Times. Vaadatud 27. november 2011.
  37. ↑ "Polymervision.com". Polymervision.com. Vaadatud 27. november 2011.
  38. ↑ "Raedius.com". Readius.com. Vaadatud 27. november 2011.
  39. ↑ John Biggs, Tech Crunch. "Welcome To The Future: Polymer Vision Demos SVGA Rollable Screen." 27 May 2011.
  40. ↑ "Aprico.tv". Aprico.tv. Vaadatud 27. november 2011.
  41. ↑ "Duphar-Interfran". Business Maps of India. Vaadatud 27. november 2011.
  42. ↑ "Philips acquires lighting controls company Dynalite in Australia". Philips. Vaadatud 27. november 2011.
  43. ↑ "PSV History". PSV. Vaadatud 27. november 2011.
  44. ↑ "Philips Widens and Extends Partnership". AT&T Williams. Vaadatud 27. november 2011.
  45. ↑ "Philips Arena". Philips Arena. Vaadatud 27. november 2011.
  46. ↑ "HbbTV". HbbTV. Vaadatud 27. november 2011.
  47. ↑ "History of Philips CD-i". Philips CD-i. Vaadatud 27. november 2011.
  48. ↑ "How can papers afford to give away DVDs?". The BBC. Vaadatud 27. november 2011.
  49. ↑ "Products & Solutions". Philips Healthcare. Vaadatud 27. november 2011.
  50. ↑ "Guide to Greener Electronics – Greenpeace International". Greenpeace International. Vaadatud 27. november 2011.
  51. ↑ "Philips Greenpeace International". Greenpeace International. Vaadatud 27. november 2011.
  52. ↑ "Philips – Our Green Products". Philips. Vaadatud 27. november 2011.
  53. ↑ "Philips – EcoVision4". Philips. Vaadatud 27. november 2011.
  54. ↑ Margery Conner, EE Times. "$10M L Prize goes to Philips for 60W replacement LED bulb." 3. august, 2011.

Välislingid [muuda]

Commons-logo.svg
 Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Philips
Pärit leheküljelt "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Philips&oldid=3628629"