IBM

Allikas: Vikipeedia
IBMi logo

International Business Machines ehk IBM (NYSEIBM) on Ameerika päritolu rahvusvaheline arvutite, tehnoloogia, ärinõustamise ja infotehnoloogia konsultatsiooni ettevõte, mille peakorter asub Armonkis, New Yorgi osariigis. IBM on suuruselt maailma neljas tehnoloogiaettevõte ning IBM-i bränd on 2013. aasta seisuga väärtuselt neljas (Apple'i, Google'i ja Coca-Cola järel)[1]. IBM on üks vähestest IT-ettevõtetest, mis on järjepidevalt tegutsenud 19. sajandist alates. IBM toodab ja müüb arvutite riist- ja tarkvara (keskendudes rohkem viimasele), pakub infrastruktuuri, andmemajutusteenust ja konsultatsioone (alates suurarvutitega seonduvast ning lõpetades nanotehnoloogiaga).[2]

IBM on hästi tuntud tänu oma viimase aja tegevusele maailma suurima arvutifirma ning süsteemiintegraatorina.[3] IBM annab tööd ligi 400 000 inimesele üle maailma ja on turu kapitalisatsiooni poolest suuruselt teine[4] ja kasumlikkuse poolest teine [5] infotehnoloogia ja teenuste tööandja maailmas. Forbes 2000 nimekirja järgi oli ettevõtte müügitulu üle 100 miljardi USA dollari.

IBM omab rohkem patente kui ükski teine USA tehnoloogiaettevõte ning sellel on üheksa teaduslaborit üle kogu maailma.[6] Ettevõtte palgal on 200 riigis töötavad teadlased, insenerid, konsultandid ja müügispetsialistid.[7] IBM-i töötajad on saanud viis Nobeli preemiat, neli Turingi auhinda, üheksa rahvusvahelist tehnoloogiamedalit ja viis rahvusvahelist teadusmedalit.[8] IBM kui integraallülituste tootja on eelmistel aastatel olnud üks 20-st maailma pooljuhtide müügi liidritest.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ettevõte, millest hiljem sai IBM, asutati 1896. aastal (toona oli nimeks Tabulating Machine Company).[9] Asutajaks oli Herman Hollerith ja juhtus see Broome'i maakonnas, New Yorgis. Kuni tänase päevani tegutseb seal väike harukontor piiratud tööde elluviimiseks. 16. juunil 1911 moodustati aktsiaselts Computing Tabulating Recording Corporation (lühidalt CTR) ning ühtlasi siseneti New Yorgi aktsiaturule. Ettevõtte toonane juht oli George Winthrop Fairchild. 1917. aastal sai CTR-i Kanada ja hiljem ka Lõuna-Ameerika tütarettevõtete nimeks International Business Machines ehk IBM. Kogu firma sai ühtse nime alla 1924. aastal, kui firma etteotsa asus Thomas J. Watson.

Alates novembrist 1910 eksisteeris Hollerithi frantsiisettevõte ka Saksamaal, kandes nime DEHOMAG (Deutsche Hollerith-Maschinen GmbH). 1922. aastal võttis aga nimevahetuse läbi teinud CTR üle 90% DEHOMAG-ist, mis oli aastatel 1914–1923 Saksamaal valitsenud inflatsiooni tõttu sattunud võlglaste nimekirja (litsentsitasu maksmata jätmise pärast). 1949. aastal muutus lõpuks ka DEHOMAGi nimi – selleks sai IBM Germany.

IBM-i ajaloos on oluline roll ettevõtete omandamisel ja spin-off-ettevõtete käivitamisel. Kõige tuntumate hulgas on näiteks German SAP asutamine 1972. aastal viie endise IBM-i inseneri poolt. Hiinlaste Lenovo saavutas maailmakuulsuse pärast IBM-i Thinkpadi brändi ülesostmist 2005. aastal.

Korporatiivne disaini programm[muuda | redigeeri lähteteksti]

1950. aastate keskpaigaks oli Thomas J. Watson Jr. rabatud, kui halvasti IBM oma disainiga toime tuli. Ta palkas disainikonsultandi Eliot Noyesi, et ta vaataks üle ametliku CDP loomingu, ja andis Noyesile ülesande luua järjepidev (terviklik), maailmataseme väljanägemine ning õhkkond IBM-is. Järgmise kahe aastakümne jooksul palkas Noyes hulga mõjukaid arhitekte, disainereid ja kunstnikke, et disaindida IBM-i tooteid, struktuuri, väljapanekuid ja graafikat.[10]

Projektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pooljuhtide disain ja tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

IBMi Wii "Broadway" mikroprotsessor

Peaaegu kõik viimase põlvkonna mängukonsoolid kasutavad IBM-is välja töötatud mikroprotsessorit. Xbox 360 sisaldab PowerPC kolmetuumalist protsessorit, mille IBM disainis ja tootis pea 24 kuud.[11] Sony PlayStation 3 funktsioonide Cell BE mikroprotsessor kavandati ühiselt IBM-i, Toshiba ja Sony koostöös. Nintendo seitsmenda põlvkonna mängukonsool, Wii, omab IBM-i kiipi koodnimega Broadway. Vanem Nintendo GameCube kasutab Gekko protsessorit, mille väljatöötaja oli samuti IBM.

Mais 2002 loodi IBM-i ja aktsiaseltsi Butterfly.net koostöös ühine andmetöötlusvõrgustik Butterfly Grid veebipõhiste mängude turustamiseks.[12] Märtsis 2006 kuulutas IBM välja erinõusoleku Hoplon Infotainmentiga, Online Game Service Incorporate'ga (OGSI) ja RenderRocketiga, et tagada suure nõudluse tõttu sisuhalduse ja serveri ressursse.[13]

IBM Redbooks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Redbooks Redbooks on avalikult kättesaadav online-raamatute kogu IBM-i toodete kohta. Raamatutes kirjeldatakse toodete omadusi, jagatakse praktilisi kogemusi, käske ja keelde, jättes kõrvale müügisurve.

Siseprogrammid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Extreme Blue on algatus, mis kasutab IBM-i kogenud insenere ja andekaid ärijuhte, et arendada kõrgväärtuslikku tehnoloogiat. Projekti eesmärk on analüüsida uute ettevõtete vajadusi ja tehnoloogiat, mis neid lahendavad. Need projektid seisnevad põhiliselt kiirete prototüüpide ehitamisses, kõrgtaseme tarkvaras ja riistvaras.[14]

Mais 2007 tutvustas IBM projekti Big Green, mille eesmärk oli suunata 1 miljard dollarit kogu ettevõtte energiatõhususe suurendamiseks.

Novembris 2008 käis IBM tegevdirektor Sam Palmisano USA Välissuhete Nõukogu (CFR) kõne ajal välja uue idee ehitada "targem planeet".[15] Lisaks on projektil oma blogi.

Ettevõtte kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

1970. aastate IBM System/3 sellele omase sinise riistvaraga

IBM-i hüüdnimi on inglise keeles Big Blue (Suur Sinine). On mitmeid teooriaid seletamaks ettevõtte nime päritolu. Üks teooria, mida IBM-is töötanud inimesed toetavad, on see, et IBM-i esindajad ise lõid sellise termini 1960. aastatel, viidates IBM-i sinistele suurarvutitele, mida ehitati 1960. ja 1970. aastatel. Inglise keeles True Blue (tõeline sinine) oli termin, millega kirjeldati lojaalset IBM-i klienti. Teine teooria väidab, et ingliskeelne väljend Big Blue viitab lihtsalt firma logole. Kolmas teooria väidab, et Big Blue viitab ettevõtte töötajate riietusele, milleks oli valge särk ja sinine ülikond, mida kästi paljudel IBM-i töötajatel kanda. Igal juhul IBM-i klaviatuurid, kirjutusmasinad ja mõned muud seadmed kannavad märksõna Big Blue, kuna Enter-klahv ja reavahetusklahv on vastavalt sinised. Alates 1947. aastast on ka IBM kasutanud siniseid logosid, mistõttu sinine värv on ettevõtte disainielement ja selgitab veelgi paremini väljendi Big Blue kasutust.

Müük[muuda | redigeeri lähteteksti]

IBM-i on tihti kirjeldatud nii, nagu omaks ta müügikeskset või müügile orienteeritud ärikultuuri. Traditsiooniliselt on paljud IBM-i juhatajad ja peadirektorid valitud müügipersonali seast. Näiteks praegune tegevdirektor Samuel J. Palmisano oli alguses ettevõttes tööl müügimehena. Müügimehi on tihti värvatud otse kesk- ja tippjuhtkonda tegelema ettevõttele oluliste klientidega.

Vormiriietus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tume või hall ülikond, valge särk ja siiras lips[16] oli IBM töötajate üldiseks vormiriietuseks 20. sajandil. 1990-ndatel IBM-i juhtkonna ümberkujundamise käigus leevendas tegevdirektor Louis V. Gerstner jun selliseid piiranguid, ühtlustades riietus- ja käitumistavasid, et IBM-i töötajad sarnaneksid teiste suurte tehnoloogiaettevõtete töötajatega. Sellest ajast on IBM töötajate riietus vabaaja-äri stiilis, kuigi tööandjad, kes peavad klientidega koosolekuid, kannavad tihti formaalsemat riietust.

Inimressursid[muuda | redigeeri lähteteksti]

2010. aastal andis ettevõte tööd umbes 105 000 töötajale Ameerika Ühendriikides. 2003. aastal oli see arv vaid 30 000. Teiselt poolt annab ettevõte ka Indias tööd 75 000 töötajale, 2003. aastal oli seal 9000 töötajat.[17]

Ettevõtte väärtused[muuda | redigeeri lähteteksti]

2003. aastal tuli IBM välja ideega kirjutada ambitsioonikas projekt firma väärtuste kohta. Selleks kasutati parvtehnoloogiat, mida ettevõte kasutas kolme päeva jooksul interneti põhiselt 50 000 töötajaga online diskusioonide pidamiseks ja peamiste äriküsimuste lahendamiseks. Arutelud analüüsiti keerulise tekstianalüüsi programmiga (eClassifier), et saada kätte online kommentaarid teemade kaupa. Tulemusena uuendati ettevõtte väärtusi kolmel põhisuunal: kaasaegne äri, turu ja töötajate arvamus: "Pühendumus iga kliendi eduks", "Innovatsioon on oluline meie ettevõttele ja maailmale", "Usaldus personaalne vastutus igal suhtlusel".[18]

2004. aastal tehti järjekordne parvküsitlus 52 000 töötaja seas 72 tunni jooksul. Keskenduti võimalike ideede leidmisele, et ellu viia varem valitud väärtusi. Välja oli arenemas uut tüüpi küsitluste sari, mis võimaldas IBM-il võtmeideid valida ja ettevõtte väärtusi toetada.[19]

IBM alustas teist küsitlussessiooni, mida kutsuti inglise keeles InnovationJam 2008[20]. See küsitlus algas 5. oktoobril kell 6.00 USA aja järgi ja kestis 72 tundi kuni 8. oktoobrini. Erinevalt varasematest küsitlustest osalesid InnovationJam 2008-l sajad IBM-i kliendid, äripartnerid ja akadeemiad üle kogu maa ning ka IBM-i enda töötajad.

Sisehaldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Logod[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne 1970. aastaid kavandatud logode suured värvitud alad jäid trükkimisel selle aja paljundusmasinate tehnilise küündimatuse tõttu ebakvaliteetsed. Seetõttu hakkas ettevõte eelistama logosid, millel sellised alad puuduvad. 1972. aasta IBM-i logo on näide sellest tendentsist. 1980. aastate keskpaigast selline tehniline piirang kadus, kuna hakati kasutama digitaalseid paljundusmasinaid.

Juhatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

IBM-i praegused juhatuse liikmed on:

  • Alain J. P. Belda – ettevõtte Alcoa Inc. juhatuse esimees
  • Cathie Black – Hearst Ajakirja president, lahkus 15. novembril
  • William R. Brody – Johns Hopkinsi ülikooli endine president
  • Kenneth Chenault – American Express Company esimees ja tegevdirektor
  • Michael L. Eskew – ettevõtte United Parcel Service, Inc. endine esimees ja tegevdirektor
  • Shirley Ann Jackson – Rensselaer Polytechnic Institute president
  • Andrew N. Liveris – Dow Chemical Corp tegevdirektor
  • W. James McNerney, Jr – Boeing Company esimees, president ja tegevjuht
  • Taizo Nishimuro – Tokyo Stock Exchange Group juhatuse esimees
  • James W. Owens – ettevõtte Caterpillar Inc. esimees ja tegevdirektor
  • Samul J. Palmisano – IBM-i esimees, president ja tegevdirektor
  • Joan Spero – Doris Duke'i Heategevusfondi endine president
  • Sidney Taurel – Eli Lilly and Company esimees
  • Lorenzo Zambrano – Cemex SAB de CV esimees ja tegevdirektor

Ettevõtte peakorter[muuda | redigeeri lähteteksti]

IBM-i peakorterite kompleks asub Armonki linnas North Castle'is New Yorgi osariigis Ameerika Ühendriikides. Kolmekorruselise hoone pindala on 26 300 m² ja see asub 100 000 m² suurusel maa-alal.[26]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Business Week, Top Brands 2009". 
  2. "Nanotechnology & Nanoscience". 
  3. CNET Networks, "IBM challenges partner Cisco".
  4. "The Global 2000: Sorted by Market Cap". Forbes. 8. aprill 2009. Vaadatud 6. märts 2010. 
  5. "The Global 2000: Sorted by Profit". Forbes. 8. aprill 2009. Vaadatud 6. märts 2010. 
  6. "IBM maintains patent lead, moves to increase patent quality". 2010-12-02. 
  7. "Worldwide IBM Research Locations". IBM. Vaadatud 2006-06-21. 
  8. "Awards & Achievements". IBM. Vaadatud 2009-08-13. 
  9. Martin Campbell-Kelly and William Aspray, "Computer a History of the Information Machine – Second Edition", Westview Press, p. 37, 2004.
  10. Jessie Scanlon (29. jaanuar 2007). "The Forgotten Pioneer of Corporate Design". Business Week. 
  11. "IBM delivers Power-based chip for Microsoft [[Xbox 360]] worldwide launch". IBM. 2005-10-25. 
  12. "Butterfly and IBM introduce first video game industry computing grid". IBM. 2002-05-09. 
  13. "IBM joins forces with game companies around the world to accelerate innovation". IBM. 2006-03-21. 
  14. "Extreme Blue web page". 01.ibm.com. 2007-09-07. Vaadatud 2010-05-23. 
  15. "Building a smarter planet". Asmarterplanet.com. Vaadatud 2010-05-23. 
  16. Smith, Paul Russell (1999). Strategic Marketing Communications: New Ways to Build and Integrate Communications. Kogan Page. p. 24. ISBN 0749429186. 
  17. Chrystia Freeland (2010-10-22). "The Mumbai consensus". Reuters - Analysis & Opinion. 
  18. Samuel J. Palmisano (2004-04-27). "Speeches". IBM. 
  19. "Leading Change When Business Is Good: The HBR Interview--Samuel J. Palmisano". Harvard Business Review (Harvard University Press). Detsember 2004. 
  20. "InnovationJam 2008". IBM. Vaadatud 2009-02-22.  [katkine viide]
  21. "IBM Archives: International Business Machines (1924-1946)." Retrieved January 16, 2007.
  22. "IBM Archives: IBM in transition (1947-1956)." Retrieved January 16, 2007.
  23. "IBM Archives: IBM continuity (1956-1972)." Retrieved January 16, 2007.
  24. "IBM Archives: IBM international recognition (1972- )." Retrieved January 16, 2007.
  25. IBM Logo History.
  26. "IBM Corporate headquarters." The Whiting-Turner Contracting Company. Retrieved on October 21, 2009.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]