Personaalarvuti

Allikas: Vikipeedia
Illustratsioon lauaarvutist

Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Kasutatakse ka lühendit PC, mis tuleneb ingliskeelsest nimetusest Personal Computer. Termin võeti laialdaselt kasutusele arvutite Apple II ja IBM PC kohta.

Personaalarvuteid kasutatakse tavaliselt teksti- ja tabelitöötluseks, veebis surfamiseks, mängude mängimiseks, videote ja muusika mängimiseks ning ka paljudeks muudeks tegevusteks.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esmakordselt kasutati väljendit „personaalarvuti“ IBM-i valmistatud arvuti IBM 610 AUTO-POINT COMPUTER kohta. Termini tähendus oli mõeldud veidi teisiti: „Arvuti, mida saaks kasutada üks inimene (1 Person).“

Tänapäevane tähendus mõistel „Personaalarvuti“ hakkas välja kujunema alles 1970. aastate keskel nn mikroarvutite tootmisega, näiteks Altair 8800.

Järgmine samm oli firmas Apple Inc. loodud mikroarvuti Lisa, mis oli juba varustatud graafilise kasutajaliidesega (GUI) operatsioonisüsteemiga (OS). Personaalarvutite kasutamise levikut suurendas mudeli Apple II valmistamine.

1981. aastal valmistas IBM seeria IBM PC (IBM 5150), mis on tänapäevaste arvutite esivanem. IBM PC-ga ühilduvad (X86 protsessoritega ehk Intel 8086, Intel 8088, 80286 või 80386 protsessoritega) personaalarvutid said graafilise kasutajaliidese alles 1990. aastal koos Microsoft Windows 3.0 turuletulekuga. Selleks ajaks oli personaalarvutite hind langenud ja võimalused suurenenud ning need arvutid olid juba laiemalt kasutusel. 1990. aastatel sai võimalikuks personaalarvutite ühendamine koht- ja laivõrkudega kasutades Interneti protokolle. 1990. aastateks oli personaalarvutite jõudlus kasvanud sedavõrd, et need suutsid keskmise töökoormuse juures käigus hoida lihtsamaid taustateenuseid, nagu näiteks veebiservereid.

Põhitüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Lauaarvuti (Desktop computer) on personaalarvuti, mis on ette nähtud töötamiseks kontoris või kodus.
  • Netbook on väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikese ekraani (7–9 tolli) ja kaua vastupidava akuga.
  • Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti.
  • Pihuarvuti on väga väike portatiivne personaalarvuti, sageli koos mobiiltelefoni võimalustega.
  • Sülearvuti on mobiilne personaalarvuti, töötab nii aku kui ka võrguvoolu toitel.
  • Tahvelarvuti (Tablet PC) on sülearvuti, millel on puutetundlik ja täispöörlev ekraan.

Komponendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Power Mac G5
1) Optiline kettaseade (SuperDrive / DVD-R)
2) Kõvakettad
3) AGP ja PCI siinid
4) Muutmälu kaardid (pildil ventilaatori taga)
5) Protsessor
6) Toiteplokk

Tüüpiline riistvaraline arhitektuur lauaarvuti jaoks:

  • Korpus – kast, mille sisse on paigaldatud kõik põhikomponendid. Korpuse sees asuvad omakorda:
    • Toiteplokk – seade, mille põhiülesanne on arvuti igat põhielementi elektriga varustada ning elektrivõrgu voolu (230 V või 110 V) arvuti jaoks sobivaks transformeerida (+-5,+-12,+-3,3). Lisaks osaleb see jahutusprotsessis. Põhiparameeter on võimsus, mis varieerub 120–2000 W.
    • Emaplaat – trükkplaat, millega ühendatakse kõik arvuti põhiosad. Emaplaadil paiknevad:
      • Protsessor – mikroskeem mis vastutab aritmeetiliste tehete ja masinkoodi töötlemise eest.
      • Muutmälu – arvutimälu liik, mis võimaldab igal ajal kirjutada või lugeda infot konkreetsest mälukohast – aadressist. See mäluliik on ajutise säilitusmehhanismiga, st pärast voolu välja lülitamist läheb info kaotsi.
      • Helikaart – genereerib helisignaale. On olemas kaks põhitüüpi: sisseehitatud või eraldi trükkplaadi peal.
      • Videokaart – genereerib ja väljastab signaale kuvarile.
      • Võrgukaart – võimaldab arvuti ühendamist võrguga
    • Kõvaketas – põhiandmekandja informatsiooni säilitamiseks. Informatsioon säilitatakse voolust sõltumatult.
  • Sisend-väljundseadmed:
    • Kuvar – transformeerib graafikaprotsessori loodud analoog- või digitaalinfo pildiks.
    • Klaviatuur – kasutakse andmete või käskude süsteemi sisestamiseks.
    • Arvutihiir – osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. See on ühtlasi lisavõimalus arvutil operatsioonide tegemiseks klaviatuuri abita.
    • Disketiseade – magnetiline salvestusseade.
    • Optilised sisend-väljund seadmed – võimaldavad salvestada CD-le või DVD-le ja neilt andmeid lugeda.
    • Printer – info paberile väljastamiseks.
    • Skanner – paberil oleva kujutise digiteerimiseks.
    • Kõlarid – muusika ja muude helisignaalide väljastamiseks.
    • Mikrofon – muusika ja muude helisignaalide sisestamiseks.
    • Kiipkaardi lugeja – kiibilt (nt mälukaardilt) andmete lugemiseks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]