Tehnoloogia

Allikas: Vikipeedia

Tehnoloogia on tootmiseks vajalik masinate, seadmete ja oskuste kogum (menetlustehnika).

Termini "tehnoloogia" võttis 1772. aastal kasutusele Göttingeni ülikooli filosoofia- ja majandusprofessor Johann Beckmann[1]. Tehnika ja tehnoloogia sõnakujunduses erineb inglise keel mõnevõrra teistest Euroopa keeltest[2].

Viimase kahe aasta jooksul on Eesti teaduse, tehnika ja hariduse arengut käsitlevates dokumentides, artiklites ja esinemistes hakatud sõna “tehnika” asemel järjest sagedamini kasutama sõna “tehnoloogia”. Veelgi enam, on kõlanud väiteid, nagu oleks tehnoloogia midagi enamat kui lihtlabane tehnika. Sisuliselt on tegemist eesti keele moonutamisega, sest mõlemale sõnale on meie keele arengus kujunenud selge ja üheselt mõistetav tähendus, mis on fikseeritud paljudes teatmeteostes. (...) Veel ei ole hilja see viga parandada ja pöörduda tagasi korrektse, ammu välja kujunenud eesti oskuskeele juurde. Siis ei ole muide karta ka seda, et meie keelekasutus hakkab teiste Euroopa riikide omast ebasoovitavalt erinema. Las jääb sõna technology kasutamine tehnika tähenduses inglastele ja ameeriklastele.[2]

Endel Risthein

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrgtehnoloogilisteks sektoriteks loetakse kosmosetehnika, arvutite ja kontoritehnika, elektroonika ja sidevahendite ning ravimite tootmist. Kesk-kõrgtehnoloogiliseks loetakse teadusinstrumentide, mootorsõidukite, nii elektri- kui ka muude masinate ja keemiatoodete tootmist. Laevaehitus, metallurgia ja naftatööstus on kesk-madaltehnoloogilised harud. Tekstiili- ja rõivatööstus, toidu-, joogi- ja tubakatööstus, puidu- ja mööblitööstus ning trükitööstus loetakse madaltehnoloogilisteks aladeks.[viide?]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti Entsüklopeedia
  2. 2,0 2,1 Endel Risthein. "Technology ei ole tehnoloogia", Eesti Päevaleht, 16. mai 2006.

Artiklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Villu Zirnask. "Kõrgtehnoloogia? Liiga sageli kasutatud ja segase tähendusega sõnaühend". – Ärileht, 1. september 2004.