Hollandi Antillid
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
| Hollandi Antillid |
|
|
| hollandi Nederlandse Antillen |
|
|
.svg) Hollandi Antillide vapp |
.svg) Hollandi Antillide lipp |
|
|
| Pindala: 800 km² |
| Elanikke: 180 900 (2004) |
| Pealinn: Willemstad |
|
|
 |
Hollandi Antillid (ajalooline nimetus Hollandi Lääne-India) oli aastatel 1954-2010 Madalmaade Kuningriigi autonoomne osa. 1986. aastal eraldus Aruba, 15. oktoobril 2010. aastal kaotati Hollandi Antiilid haldusüksusena, tulemusena moodustati 2 uut Madalmaade Kuningriigi maad: Curaçao ja Sint Maarten. Ülejäänud saared: Bonaire, Saba ja Sint-Eustatius moodustavad niinimetatud kuningriigi saared – Madalmaade Kuningriigi osa kohaliku omavalitsuse üksuse staatuses Kariibi Madalmaadena.[viide?]
Sisukord |
Loodus [muuda]
Kliima [muuda]
Aasta keskmine temperatuur on Tuulealustel saartel 27,8°C ja Tuulepealsetel saartel 27,0°C.
Aastane sademete hulk on vastavalt 450 mm ja 1758 mm (2003).
Ajalugu [muuda]
Mõlemad saarterühmad avastasid ja koloniseerisid hispaanlased 1493–1499. 17. sajandil okupeeris saared Hollandi Lääne-India Kompanii ja rajas sinna orjakaubanduse keskused. Orjapidamine keelustati 1863. aastal.
1954. aastal said Hollandi Antillid täieliku autonoomia siseasjades. Välispoliitika ja riigikaitse eest vastutab Holland. 1986. aastal eraldus Hollandi Antillidest Aruba.
Haldus [muuda]
Hollandi Antillid ei olnud jaotatud haldusüksusteks, kuid igal saarel oli omavalitsus.
Hollandi Antillidele kuuluvad saared jaotusid kahte rühma, mida eraldab Kariibi meri (vahemaa umbes 800 km):
- Tuulealuste saarte rühmas Venezuela rannniku lähedal:
- Tuulepealsete saarte rühmas
- Saba
- Sint-Eustatius
- Saint-Martini saar (Sint-Maarten). Hollandi Antillidele kuulub saare lõunapool.
1. juulil 2007 plaaniti esialgu kaotada Hollandi Antillid kui haldusüksus, see toimus 15. oktoobril 2010. Selle asemel moodustati eraldi autonoomsete üksustena Curaçao ja Sint-Maarten, mille staatus sarnaneb 1986. aastal Hollandi Antillidest eraldunud Aruba omale. Bonaire, Saba ja Sint-Eustatius moodustavad Hollandi eristaatusega vallad.
Majandus [muuda]
Tuluallikaiks on peamiselt turism ja offshore-majandus.
Suurem osa kaupadest imporditakse USA-st ja Mehhikost.
Vaene pinnas ja veepuudus pärsivad põllumajandust.
Rahaühikuks oli Hollandi Antillide kulden (ANG).
Kommunikatsioonid [muuda]
Telejaamu on 3 (lisaks neile ka kaablioperaator, mis edastab USA satelliidijaamu ja 4 Venezuela kanalit).
Sport [muuda]
AHO on Hollandi Antillide maakood, mida kasutab Rahvusvaheline Olümpiakomitee.
Välislingid [muuda]
- Hollandi Antillide ametlik koduleht (hollandi keeles)
Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Colombia | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela
Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Briti Neitsisaared | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Hollandi Antillid | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saint-Pierre ja Miquelon | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared
