Natsionaalsotsialism

Allikas: Vikipeedia

Natsionaalsotsialism ehk rahvussotsialism on poliitiline ja majanduslik ideoloogia ja filosoofia, mis ühendab endas rahvuslust ja sotsialismi. Natsionaalsotsialism sündis Saksamaal[viide?] pärast Versailles' lepingut majanduskriisi ajal.

Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa ametlik ideoloogia ja riiklik poliitika aastatel 19331945.

Rahvussotsialistlik ideoloogia põhineb Arthur de Gobineau ja Houston Stewart Chamberlaini rassilistel doktriinidel, lisaks Heinrich von Treitschke rahvuslusel ja Friedrich Nietzsche ideedel.

Natsionaalsotsialismi on rakendatud vaid korra, Adolf Hitleri ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei poolt.

Nõukogude Liidus ja tema liitlasriikides on seda nimetatud ka fašismiks, hitlerlikuks fašismiks, Saksa fašismiks või hitlerismiks. Säärase nimetamise peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et Stalinile ei meeldinud fakt, et natsinaalsotsialistid nimetavad end sotsialistideks ning ta püüdis seetõttu natsionaalsotsialismi nimetust võimalikult palju välja suruda.

Põhijooned[muuda | redigeeri lähteteksti]

Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki: "Ein Volk, Ein Reich, Ein Führer" (Üks rahvas, üks riik, üks juht.) See pidi viima lõpule erinevates riikides asuvate sakslaste ühendamise ning andma tagatise rahva säilimisele tulevikus.

Selline eesmärk viis rassismini, mis avaldus eelkõige rassiteoorial põhinevas "aaria ja germaani rassi" ülistamises ja härrasrassi aretamise taotlustes ning antisemitismis.

Natsionaalsotsialismile oli omane antikommunism – terav marksismi-, kommunismi- ja bolševismivastane hoiak.

Natsionaalsotsialism – nagu fašism ja kommunism – oli suunatud demokraatia vastu ning nägi ette parteide, vabade ametiühingute ja vaba ajakirjanduse kaotamist. Poliitiliste erimeelsuste ja klassihuvide esiletoomine pidi asenduma rahvustervikuga, mida ühendab juhikultus. Müstiliselt mõistetud "Verele ja mullale" tuginev rahvus vajas "eluruumi", mille võitmine eeldas militaristlikku hoiakut.

Antisemitism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa natsionaalsotsialistide antisemitismil oli mitmeid "põhjendusi". Juute esitati massilise tööpuuduse, linnastumise ja muude hädade süüdlastena, marksismi ja kapitalismi niiditõmbajatena ning laostava ja rassiliselt alaväärtusliku elemendina. Tollases antisemitismis võib näha ka üldisemat immigrantide vastalisust, sest tollal olid juudid ainsad silmatorkavad võõrrahvusest Saksamaa elanikud.

Rassism[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rassism oli natsionaalsotsialistliku maailmavaate oluline osa. Natsionaalsotsialistliku rassiteooria üheks tähtsamaks loojaks oli Alfred Rosenberg. "Aaria rassi", millesse sakslased arvati, peeti ülimuslikuks ja teiste rasside poolt ohustatuks. Selle rassi esindajaid tuli säästa teiste rassidega segunemise kahjuliku mõju eest. "Verepuhtuse" nimel keelati näiteks sakslaste abiellumine "ülekaalukalt teise rassi kuuluvate" partneritega (Nürnbergi seadused). Vaimupuuetega isikuid ja rasked kurjategijad steriliseeriti eugeenika nimel.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]