Lahutusvõime

Allikas: Vikipeedia

Lahutusvõime ehk eraldusvõime (vääralt kasutatakse ka inglispärast toorlaenu "resolutsioon") on kuvaseadmete omadus, mis näitab, mitut pikslit seade on võimeline kuvama, st mitmeks punktiks pilt lahutatakse, et seda inimese silmale sobivalt kuvada. Mida suurem on kuvari lahutusvõime, seda üksikasjalikum ja teravam on kuvatav pilt, kui pildipunkti suurus on piisavalt väike ja kuva vaadatakse õigelt kauguselt.

Väljendusviisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lahutusvõimet väljendatakse ekraani pikslimassiivi laiuse ja kõrguse korrutisena. Näiteks 1024×768 tähistab lahutusvõimet, kus ekraani laius on 1024 pikslit lai ja kõrgus on 768 pikslit. Lahutusvõimet on võimalik väljendada ka pikslimassiivi pindalana ehk pikslite summana ekraanil. Näiteks lahutusvõime 1024×768 puhul on ekraanil 786 432 pikslit ehk umbes 0,79 megapikslit (Mpx). Sellist kirjeldusviisi kasutatakse nt digifotoaparaatide puhul. See väljendusviis ei kajasta küll pildi kõrguse ja laiuse suhet, kuid seda kasutatakse siiski lahutusvõime kirjeldamiseks. Sedasi on lihtne teadvustada, kui kiiresti kasvab pikslite arv, kui liikuda aina suuremate lahutusvõimega standardite poole. Näiteks lahutusvõimel 1920×1080 kuvatakse juba 2,07 Mpx.

Standardsed lahutusvõimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laiatarbekuvarite lahutusvõime sõltub sellest, millisele standardile vastavalt see kuvar on valmistatud. Allolevas tabelis on välja toodud olemasolevad standardid ja nendega seotud lahutusvõimed.[1]

Standardsed lahutusvõimed. Värv tähistab laiuse ja kõrguse suhet.
Tunnus Laius × kõrgus Megapiksleid Pildisuhe
CGA 320×200 0,06 4:3
EGA 640×350 0,22 4:3
VGA 640×480 0,31 4:3
WVGA 854×480 0,41 16:9
SVGA 800×600 0,48 4:3
XGA 1024×768 0,79 4:3
HD 720 1280×720 0,92 16:9
WXGA* 1280×768 0,98 5:3
XGA+ 1152×864 1,00 4:3
WXGA* 1280×800 1,02 16:10
WXGA* 1366×768 1,05 16:9
WEXGA 1280×854 1,09 3:2
QVGA 1280×960 1,23 4:3
WXGA+ 1440×900 1,30 16:10
SXGA 1280×1024 1,31 5:4
SXGA+ 1400×1050 1,47 4:3
WSXGA- 1600×900 1,44 16:9
WSXGA 1600×1024 1,64 25:16
WSXGA+ 1680×1050 1,76 16:10
UXGA 1600×1200 1,92 4:3
HD 1080 1920×1080 2,07 16:9
WUXGA 1920×1200 2,30 16:10
QXGA 2048×1536 3,15 4:3
WQXGA 2560×1600 4,10 16:10
QSXGA 2560×2048 5,24 5:4
WQSXGA 3200×2048 6,55 25:16
QUXGA 3200×2400 7,68 4:3
WQUXGA 3840×2400 9,22 16:10
HXGA 4096×3072 12,58 4:3
WHXGA 5120×3200 16,38 16:10
HSXGA 5120×4096 20,97 5:4
WHSXGA 6400×4096 26,21 25:16
HUXGA 6400×4800 30,72 4:3
WHUXGA 7680×4800 36,86 16:10

*WXGA tähistusega on mitu väikeste erinevustega standardit

Levinud lahutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suuremate kuvarite hinnalangusega on läinud kasutajad aegapidi üle aina suurematele lahutustele. Sajandi algusega on kasutusele võetud aina suuremaid 5:4 pildisuhtega lahutusi, viimasel ajal on eriti kasvanud 1280×1024 lahutuse populaarsus. Viimaste aastate jooksul on jõudsasti kasvanud ka laiekraanlahutustega kasutajaskond ning kõrglahutuses videote populaarsus soodustab ka kõrgemate lahutuste populariseerimist tulevikus (1920×1080).

2011. aasta esimesel poolel olid levinud lahutused järgmised:[2]

Laius × kõrgus  %
1024×768 23,05
1280×800 15,09
1366×768 14,8
1280×1024 8,24
1440×900 7,06
1680×1050 3,87
1920×1080 3,59
1600×900 3
1360×768 2,41
1024×600 2,27
1152×864 1,95
1280×768 1,8
1280×720 1,59
800×600 1,47
1920×1200 1,09
1280×960 0,87
768×1024 0,74
1093×614 0,52
1024×640 0,3
1152×720 0,27
Muu 6,02

Fikseeritud ja mittefikseeritud pikslimassiividega kuvarid[muuda | redigeeri lähteteksti]

CRT-kuvarid, erinevalt LCD- ja plasmakuvaritest, võivad oma füüsiliste pikslite arvu muuta hälvitussüsteemi kasutades. Teistel laiatarbekuvaritel on fikseeritud pikslimassiivid, mis tähendab, et seadmel on üks kindel lahutusvõime ning tarkvaraliselt lahutust muutes füüsiliste pikslite arv ei muutu. Selle asemel töödeldakse pilti sedasi, et see ekraanile täpselt ära mahuks. Näiteks saates LCD-kuvarile lahutusvõimega 1920×1080 videosignaali lahutusega 1600×900, jääb kuvari lahutuseks siiski 1920×1080. Pildi lahutust tõstetakse sedasi, et see hõlmaks kõiki piksleid ekraanil. Tähele tuleb panna seda, et pildi lahutust tõstes pildi detailsus ei muutu. Seetõttu on algsest lahutusvõimest madalamal lahutusel kuvatav LCD-kuvari pilt märgatavalt hägusem CRT-kuvaril kuvatavast.

Lahutusvõime kui pikslitihedus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vahel mõeldakse lahutusvõime all ka pikslitihedust. Pikslitihedus näitab, kui palju piksleid on ekraanil ühe pikkusühiku kohta. Tüüpiliselt on pikslitiheduse ühikuks ppi (pikslit tolli kohta) või ppcm (pikslit sentimeetri kohta). Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et pikslitihedust mõõdetakse pikkusühiku kohta, mitte pindalaühiku kohta. See tuleneb sellest, et horisontaalne pikslitihedus võib erineda vertikaalsest pikslitihedusest. Selline erinevus esineb tüüpiliselt 4:3 pildisuhtega CRT kuvaritel, mille maksimaalseks lahutusvõimeks on 1280×1024 – seega pildisuhe hoopis 5:4.

Pildisuhe[muuda | redigeeri lähteteksti]

2003. aastani toodeti enamik arvutikuvareid 4:3 pildisuhtega, mõned ka 5:4 pildisuhtega. Aastatel 2003–2006 hakkasid tasapisi turuosa hõivama 16:9 ja 16:10 pildisuhted, mis esialgu leidsid rohkem kasutust sülearvutiekraanides, hiljem ka eraldiseisvates arvutikuvarites. Põhjus, miks viimased populaarsust koguma on hakanud, on selles, et lisaks laiekraanil filmide vaatamisele ja arvutimängude mängimisele saab ekraanil kõrvuti kuvada kaks A4 formaadis lehekülge. Samuti mahub suurte CAD joonistega tegeledes kõrvale ka menüüriba, mis lihtsustab töö tegemist. 2008. aastal oli kõige levinum pildiformaat müüdavatel LCD-kuvaritel 16:10 ja sülearvutitel 16:9.[3]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Scott Mueller. Upgrading and Repairing PCs, 20th Edition, 2011
  2. "StatCounter, 2011a. enimkasutatud lahutused"
  3. Computer Display Standards

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]