Lahutusvõime

Lahutusvõime ehk eraldusvõime (kasutatakse ka inglisepärast toorlaenu resolutsioon) on kuvaseadmete omadus, mis näitab kui palju piksleid antud seade on võimeline kuvama, st mitmeks punktiks pilt lahutatakse, et seda korralikult inimese silmale kuvada. Mida suurem on kuvari lahutusvõime, seda üksikasjalikum ja teravam on kuvatav pilt kui pildipunkti suurus on piisavalt väike ja kuva vaadatakse õigelt kauguselt.

Väljendusviisid

Tavaliselt väljendatakse lahutusvõimet ekraani pikslimassiivi laiuse ja kõrguse korrutisena. Näiteks 1024×768 tähistab lahutusvõimet, kus ekraani horisontaalne külg on 1024 pikslit lai ja vertikaalne külg on 768 pikslit kõrge.

Lahutusvõimet on võimalik väljendada ka pikslimassiivi pindalana ehk pikslite summana ekraanil. Näiteks lahutusvõime 1024×768 puhul on ekraanil 786 432 pikslit ehk umbes 0,79 megapikslit (Mpx). Seda kirjedusviisi kasutatakse tavaliselt digifotoaparaatide puhul. Selline väljendusviis ei kajasta pildi kõrguse ja laiuse suhet, kuid kasutatakse siiski lahutusvõime kirjeldamiseks. Sedasi on lihtne teadvustada, kui kiiresti kasvab pikslite arv, kui liikuda aina suuremate lahutusvõimega standardite poole. Näiteks lahutusvõimel 1920×1080 oleks ekraanil juba 2,07 Mpx.

Standardsed lahutusvõimed

Laiatarbekuvarite lahutusvõime sõltub sellest, millisele standardile vastavalt see kuvar valmistatud on. Allolevas tabelis on välja toodud olemasolevad standardid ja nendega seotud lahutusvõimed.

Standardsed lahutusvõimed. Värv tähistab laiuse ja kõrguse suhet.

Tunnus	Laius × Kõrgus	Megapiksleid	Pildisuhe
CGA	320×200	0,06	4:3
EGA	640×350	0,22	4:3
VGA	640×480	0,31	4:3
WVGA	854×480	0,41	16:9
SVGA	800×600	0,48	4:3
XGA	1024×768	0,79	4:3
HD 720	1280×720	0,92	16:9
WXGA*	1280×768	0,98	5:3
XGA+	1152×864	1,00	4:3
WXGA*	1280×800	1,02	16:10
WXGA*	1366×768	1,05	16:9
WEXGA	1280×854	1,09	3:2
QVGA	1280×960	1,23	4:3
WXGA+	1440×900	1,30	16:10
SXGA	1280×1024	1,31	5:4
SXGA+	1400×1050	1,47	4:3
WSXGA-	1600×900	1,44	16:9
WSXGA	1600×1024	1,64	25:16
WSXGA+	1680×1050	1,76	16:10
UXGA	1600×1200	1,92	4:3
HD 1080	1920×1080	2,07	16:9
WUXGA	1920×1200	2,30	16:10
QXGA	2048×1536	3,15	4:3
WQXGA	2560×1600	4,10	16:10
QSXGA	2560×2048	5,24	5:4
WQSXGA	3200×2048	6,55	25:16
QUXGA	3200×2400	7,68	4:3
WQUXGA	3840×2400	9,22	16:10
HXGA	4096×3072	12,58	4:3
WHXGA	5120×3200	16,38	16:10
HSXGA	5120×4096	20,97	5:4
WHSXGA	6400×4096	26,21	25:16
HUXGA	6400×4800	30,72	4:3
WHUXGA	7680×4800	36,86	16:10

_{*WXGA tähistusega on mitu väikeste erinevustega standardit}

Enimkasutatud lahutused

Suuremate kuvarite hinnalangusega on läinud kasutajad aegapidi üle aina suurematele lahutustele. Sajandi algusega on kasutusele võetud aina suuremaid 5:4 pildisuhtega lahutusi, viimasel ajal on eriti kasvanud 1280×1024 lahutuse populaarsus. Viimaste aastate jooksul on jõudsasti kasvanud ka laiekraanlahutustega kasutajaskond ning kõrglahutuses videote populaarsus soodustab ka kõrgemate lahutuste populariseerimist tulevikus (1920×1080).

Allolev tabel näitab 2011 esimesel poolel enimkasutatud lahutusi:

Laius × Kõrgus	Protsent
1024×768	23,05
1280×800	15,09
1366×768	14,8
1280×1024	8,24
1440×900	7,06
1680×1050	3,87
1920×1080	3,59
1600×900	3
1360×768	2,41
1024×600	2,27
1152×864	1,95
1280×768	1,8
1280×720	1,59
800×600	1,47
1920×1200	1,09
1280×960	0,87
768×1024	0,74
1093×614	0,52
1024×640	0,3
1152×720	0,27
Muu	6,02

Fikseeritud ja mittefikseeritud pikslimassividega kuvarid

CRT-kuvarid, erinevalt LCD- ja plasmakuvaritest, võivad oma füüsiliste pikslite arvu muuta hälvitussüsteemi kasutades. Teistel laiatarbekuvaritel on fikseeritud pikslimassiivid, mis tähendab, et seadmel on üks kindel lahutusvõime ning tarkvaraliselt lahutust muutes füüsiliste pikslite arv ei muutu. Selle asemel töödeldakse pilti sedasi, et see ekraanile täpselt ära mahuks. Näiteks saates LCD-kuvarile lahutusvõimega 1920×1080 videosignaali lahutusega 1600×900, jääb kuvari lahutuseks siiski 1920×1080. Pildi lahutust tõstetakse sedasi, et see hõlmaks kõiki piksleid ekraanil. Tähele tuleb panna seda, et pildi lahutust tõstes pildi detailsus ei muutu. Seetõttu on algsest lahutusvõimest madalamal lahutusel kuvatav LCD-kuvari pilt märgatavalt hägusem CRT-kuvaril kuvatavast.

Lahutusvõime kui pikslitihedus

Vahel mõeldakse lahutusvõime all ka pikslitihedust. Pikslitihedus näitab, kui palju piksleid on ekraanil ühe pikkusühiku kohta. Tüüpiliselt on pikslitiheduse ühikuks ppi (pikslit tolli kohta) või ppcm (pikslit sentimeetri kohta). Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et pikslitihedust mõõdetakse pikkusühiku kohta, mitte pindalaühiku kohta. See tuleneb sellest, et horisontaalne pikslitihedus võib erineda vertikaalsest pikslitihedusest. Selline erinevus esineb tüüpiliselt 4:3 pildisuhtega CRT kuvaritel, mille maksimaalseks lahutusvõimeks on 1280×1024 – seega pildisuhe hoopis 5:4.

Pildisuhe

2003. aastani toodeti enamik arvutikuvareid 4:3 pildisuhtega, mõned ka 5:4 pildisuhtega. Aastatel 2003 kuni 2006 hakkasid tasapisi turuosa hõivama 16:9 ja 16:10 pildisuhted, mis esialgu leidsid rohkem kasutust sülearvutiekraanides, hiljem ka eraldiseisvates arvutikuvarites. Põhjus, miks viimased populaarsust koguma on hakanud, on selles, et lisaks laiekraanil filmide vaatamisele ja arvutimängude mängimisele saab ekraanil kõrvuti kuvada kaks A4 formaadis lehekülge. Samuti mahub suurte CAD joonistega tegeledes kõrvale ka menüüriba, mis lihtsustab töö tegemist. 2008. aastal oli kõige levinum pildiformaat müüdavatel LCD-kuvaritel 16:10 ja sülearvutitel 16:9.

Vaata ka

• Silma võrkkest
• Nitt - 1 nitt = 1 cd/m²

Välislingid

• 4K resolution
• 8K Video Format
• Ultra High Definition Television, 4320p
• Retinal neuroscientist Bryan Jones blog: Apple Retina Display