Ragbi

Allikas: Vikipeedia
Ragbi pall
Try
Tüüpiline katmine
Line-out
Hetk enne scrum-i

Ragbi (rugby football) on võistkondlik täiskontaktne sportmäng.

Ragbi on mitmete sportlike pallimängude üldnimetus. Mänge ühendab ovaalse palli kasutamine ja ettesöödu keeld. Ragbit mängitakse väljakul, mille pikkus on kuni 100 m ja laius 70 m. Väljaku mõlemas otsas on H-kujuline värav.

Nüüdisaegne ragbi ja jalgpall on kujunenud Briti saartel 15.-19. sajandil mängitud pallimängudest. Erinevalt tänapäeva jalgpallist oli neis mängudes enamasti lubatud palli edasi viia ka kätega.

Ragbi liit ja ragbi liiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ragbi kaks kõige levinumat traditsioonilist vormi on ragbi liit (rugby union) ja ragbi liiga (rugby league). Nende eraldumine üksteisest algas erimeelsustest mängijate tasustamise osas. Erinevaks kujunesid ka mängude reeglid. Suurema leviku saavutas ragbi liidu (rugby union) mäng, nii et väljaspool Suurbritanniat, Austraaliat ja Uus-Meremaad peetakse ragbist rääkides enamasti silmas ragbi liitu (rugby union).

Ragbi liidu mängu võistkonnas on 15 mängijat, ragbi liiga võistkonnas 13 mängijat. Mängijate arvust tuletatud nimetust kasutatakse prantsuse (vastavalt rugby à XV ja rugby à XIII) ja itaalia (vastavalt rugby a 15 ja rugby a 13) keeles. Mõlema mänguaeg on 2 × 40 minutit. Üha enam kogub populaarsust ragbi liidu seitsmeliikmelise võistkonnaga mängitav versioon ragbi-7 ehk seitsmeragbi (rugby sevens), mille poolaeg kestab vaid seitse minutit. Seitsmeragbi on kavas ka 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros. Seitsmeliikmelise võistkonnaga mängitav versioon on olemas ka ragbi liiga mängust.

Nii liidu kui liiga mängus on eesmärgiks saada punkte, kandes palli üle vastase väravajoone ehk try-joone, kusjuures pall tuleb try-alas või try-joonel maha panna (try). Try järel saab meeskond võimaluse punktisummat kasvatada lüües palli vastasmeeskonna väravapostide vahelt läbi ning üle värava põiklati (conversion). Kolmas moodus punkte koguda on drop goal, mille korral mängijal õnnestub lüüa maas põrganud või kiiresti maha asetatud pall vastasmeeskonna väljakupoole väravapostide vahelt läbi ning üle värava põiklati. Lisaks neile annab punkte õnnestunud karistuslöök.

Katta võib mõlemas mängus üksnes palliga mängijat. Katmine peab toimuma õlavööst madalamal ning selle eesmärgiks on palliga mängija mahatõmbamine. Ragbi liidu mängus järgneb palliga mängija katmisele kas ruck (kui mängijad ja pall on maas) või maul (kui pall on püsti seisva mängija käes). Mõlemal juhul on tegemist täpselt reeglistatud võitlusega, milles kumbki meeskond püüab palli enda valdusesse saada. Ragbi liiga mäng katkeb pärast katmist, kaitsval meeskonnal on õigus 10 m võrra vastase väravajoonele lähemale liikuda ning pall mängitakse uuesti lahti.

Ragbi liiga mängus puudub ragbi liidu mängule iseloomulik element line out ning on harva kasutusel scrum. Line out toimub pärast palli auti mängimist, mida ragbis nimetatakse touch-iks (pall ületab mänguala piire tähistava touch-joone). Scrum-i määrab kohtunik väiksemate rikkumiste korral ning siis, kui pall ruck-ist või maul-ist välja ei tule. Nii scrum kui line-out on kasutusel palli uuesti mängu panemiseks. Mõlemas toimub võitlus palli valdamise pärast, kusjuures kohtunik annab eelispositsiooni võistkonnale, kes ei olnud olukorra põhjustajaks.

Kõrgliiga ning rahvusvaheliste mängude teleülekannete puhul on kasutusel videokordus. Väljakukohtunik konsulteerib videokohtunikuga, kui on ebaselge, kas try toimus.

Puuteragbi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peamiselt ragbi liiga mängu alusel on loodud lihtsustatud reeglitega ning traditsioonilisest täiskontaktsest ragbist ohutumad mängud puuteragbi (touch rugby) ja selle erivorm tag-ragbi (tag-rugby). Esimeses asendab palliga mängija jõulist takistamist puudutus, teises loetakse katmine toimunuks, kui kaitsemängijal õnnestub eemaldada üks pallikandja vööle kinnitatud ribadest (tag-idest). Mõlemaid mänge kasutatakse nii ragbi liiga kui ka ragbi liidu noorte ja laste treeningutel. Puuteragbi on ühtlasi iseseisev võistlusspordiala.

Ragbi olümpiaalana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nüüdisaegsete olümpiamängude algataja Pierre de Coubertin oli ühtlasi ragbi populariseerija Prantsusmaal ning tegutses ragbikohtunikuna Prantsusmaa esimestel ragbi meistrivõistlustel. Tema eestvedamisel kuulus ragbi liidu mäng 1900., 1908., 1920. ja 1924. aasta olümpiamängude kavva.

Hiljuti sai ragbist taas olümpiaala. 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros on kavas seitsmeragbi.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Briti saartel tunti mitmeid nüüdisaegset jalgpalli ja ragbit meenutavaid mänge. Mõnes jalgpalli varases versioonis oli lubatud palli edasi viia ka kätega. Aastatel 1750—1823 Rugby koolis (Rugby School) mängitud jalgpalli reeglid lubasid palli küll käega puudutada, kuid palli hoides vastase värava poole joosta oli keelatud. Palli kandmist hakati lubama ajavahemikus 1820—1830. Legendi järgi toimus murrang 1823. aasta võistlusel, kui William Web Ellise nimeline mängija palli kandes üle vastase väravajoone jooksis. Esimesed ametlikud ragbireeglid koostati 1845. aastal.

Ragbi eraldumine jalgpallist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jalgpalli (Association Football) ning ragbi areng kaheks eri spordialaks hoogustus pärast Inglise Jalgpalliliidu (The Football Association) asutamist ning ühtsete jalgpallireeglite koostamist 1863. aastal. Ühtsete reeglite aluseks oli eelkõige selline jalgpall, mida mängiti Cambridge'i Ülikoolis. Käte kasutamist ning jalgpallireeglites keelatud takistamise võtteid puudutavate erimeelsuste tõttu jäid ragbireegleid eelistavad klubid Jalgpalliliidu tegevusest kõrvale ning asutasid 1871. aastal Ragbiliidu (Rugby Football Union).

Ragbi jagunemine ragbi liidu (Rugby Union) ja ragbi liiga (Rugby League) mänguks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ragbi sees toimus jagunemine 1895. aastal, mil teineteisest eraldusid ragbi liit ja ragbi liiga. Põhjuseks oli ülesaamatu ebakõla mängijate tasustamise osas. Ajalooliselt harrastas Inglismaal ragbit eelkõige kõrgem keskklass ja kõrgklass. Kui Inglismaa põhjaosa tööstuspiirkondades hakkas meeskondadesse kuuluma ka tehasetöölisi, tekkis vajadus maksta neile mängijatele kinni tööpäevad, mille nad vigastuste tõttu kaotasid. Ragbi liit pidas seda traditsiooni rikkumiseks ning jäi kindlaks amatöörspordi põhimõttele. Seetõttu eralduski 1895. aastal ragbi liiga, kus kasutati professionaalseid palgalisi mängijaid. Ragbi liit kaotas mängijate tasustamise keelu lõplikult alles 1995. aastal ning sellest sai alguse mängu laiem levik traditsioonilistest ragbimaadest väljapoole.

Ragbi liidu tähtsamad rahvusvahelised võistlused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rugby World Cup[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toimub iga 4 aasta tagant alates 1987. aastast.

  • Osalejad: eelmise maailmakarika 12 parimat meeskonda ning nendele lisaks 8 meeskonda kvalifikatsioonivõistluste kaudu.
  • Eelmine võistlus toimus 2011. aastal Uus-Meremaal.
  • Järgmine võistlus toimub 2015. aastal Inglismaal

Praegune karikaomanik on Uus-Meremaa (2011). Finaalmäng toimus Uus-Meremaa ja Prantsusmaa meeskonna vahel. 3. koha saavutas Wales ning 4. koha Austraalia.

Six Nations Championship[muuda | redigeeri lähteteksti]

Toimub igal aastal alates 1883. aastast (esmalt kui Home Nations, osalejateks Inglismaa, Iirimaa, Šotimaa ja Wales).

  • Praegused osalejad: lisaks eelmistele Prantsusmaa ja Itaalia.
  • Eelmine võistlus toimus 2012. aasta veebruarist märtsini.

2012. aasta tulemus: 1. Wales (Grand Slam), 2. Inglismaa, 3. Iirimaa, 4. Prantsusmaa, 5. Itaalia, 6. Šotimaa

Rugby Championship[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates 1996. aastast (2011. aastani kui Tri Nations), osalejad: Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika. 2012. aastast alates lisandub Argentiina.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]