VHS

Allikas: Vikipeedia

VHS (lühend inglise k sõnadest Video Home System 'kodune videosüsteem') on videomagnetofonide ehk videomakkide salvestus- ja taasesitusstandard, mis pärineb aastast 1976. Algselt oli lühendil VHS teine tähendus: Vertical Helical Scan, mis viitas pöörlevate magnetpeadega salvestusmeetodile [1] . Standard näeb ette analoogsignaalide salvestamise videokassetis paiknevale magnetlindile ja selle töötas välja Jaapani firma JVC (Japan Victor Company). Laiatarbemagnetofonide turul võitis VHS võistluse süsteemiga Betamax[2] ja oli kasutusel 1980. ja 1990. aastatel, kuni asendus sajandivahetuse paiku DVD-formaadiga, mis hakkas pakkuma palju paremat kvaliteeti ja kasutamismugavust. [3] 2006. aastaks lõpetas Ameerika Ühendriikide filmistuudio uute filmide väljalaskmist VHS-formaadis. Edaspidi toodeti vaid kuue- kuni kaheksatunniseid tühje kassette.

VHS-standard[muuda | redigeeri lähteteksti]

VHS kaamera
Lindi laius 12,70 mm
Lindi kiirus 3,335 cm/s (NTSC) või 2,339 cm/s (PAL)
Salvestusaeg Tavalise lindi korral maksimaalselt 3 tundi, õhukese lindi kasutamisel Kuni 6 tundi
Ribalaius Umbes 3 MHz
Horisontaalne resolutsioon Umbes 240 rida
Vertikaalne resolutsioon 480 rida (NTSC) või 576 rida (PAL)

[1]


Salvestustehnika[muuda | redigeeri lähteteksti]

VHS

Analoogsignaalid jäädvustatakse magnetlindile samal füüsikalisel põhimõttel kui audiomakis, kuid mitte piki linti. Videosignaali palju suurema infomahu tõttu salvestatakse videosignaal kaldsetele radadele tiirlevate magnetpeade abil, mis paiknevad pöörleval trumlil. VHS-makkides on 12,65 mm laiuse lindi liikumiskiirus 2,3 cm/s (PAL) ja pea kiirus piki kaldrada 4,8 m/s (liikuva lindi suhtes). Magnetpäid võib olla trumlil 2, 4 või 6; koos peade arvuga paraneb videomaki kvaliteet.

VHS-makkides töödeldakse ja salvestatakse videoandmeid komposiit- ehk liitsignaalina, mis sisaldab komplekssel kujul heledus- ja värviinfot, samuti sünkrosignaale. Helisignaalid salvestatakse piki magnetlindi äärt paiknevale kahele heliribale. Lindi väikese lineaarkiiruse tõttu (mis on vaid pool kiirusest helikassetis) on helikvaliteet tagasihoidlik. Hi-Fi-kvaliteediga makkides salvestatakse heli sagedusmoduleeritult kahe helipeaga, mis paiknevad koos videopeadega pöörleval trumlil.

Süsteemis S-VHS (Super-VHS) edastatakse heledussignaali Y ja värvisignaali C eraldi, ka on heledussignaali sagedusriba laiem. Seetõttu on pilt teravam ja selgem ning värvid puhtamad, seda küll spetsiaalse S-VHS-kasseti kasutamisel. Vahe on märgatav eriti kopeerimisel, millega analoogsignaali korral paratamatult kaasneb kvaliteedikadu – ümbervõetud S-VHS-pilt on kvaliteedilt võrreldav VHS-i omaga. NICAM-dekoodrist saadav heli on Hi-Fi-stereo tasemel ja heliväljundisse ühendatud AV-võimendist võib saada neljakanalilist ruumiheli.

Kassettide lindistamisajad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nii NTSC kui ka PAL/SECAM VHS kassetid on füüsiliselt identsed. Kuigi lindi kiirused erinevad NTSC ja PAL/SECAM vahel, oleneb mängimisaeg iga kasseti kohta süsteemist. Segaduse ärahoidmiseks näitavad tootjad ära kasseti salvestusaja pikkuse. On perfektselt võimalik salvestada ja mängida T-XXX kassetti PAL-seadmel või tühja E-XXX kassetti NTSC-seadmel, aga mängimisajad on erinevad. Panasonicu NTSC/ATSC salvestajad rakendavad väga pikka mängimisaja (VP) meetodit, mis võimaldab salvestamist 1/5 SP kiirusest, nii et T-180 suudab lindistada 15 tundi. [4]

VHS-kassettide lindi pikkus ja mängimisaeg
Lindi mark Lindi pikkus Mängimisaeg (PAL) Mängimisaeg (NTSC)
SP LP SP EP/SLP
E-120 173,7 m 2 h 4 h 1 h 26 min 4 h 18 min
E-180 259,4 m 3 h 6 h 2 h 9 min 6 h 27 min
E-240 348,1 m 4 h 8 h 2 h 53 min 8 h 39 min
E-300 435,1 m 5 h 10 h 3 h 36 min 10 h 49 min
Lindi mark Lindi pikkus Mängimisaeg (NTSC) Mängimisaeg (PAL)
SP EP/SLP SP LP
T-60 125.6 m 1h 24 min 2h 48 min 1 h 3 h
T-90 185.9 m 2h 6 min 4 h 12 min 1 h 30 min 4 h 30 min
T-120 247,5 m 2 h 6 h 2 h 49 min 5 h 38 min
T-160 327,7 m 2 h 40 min 8 h 3 h 43 min 7 h 26 min
T-180 368,8 m 3 h 9 h 4 h 13 min 8 h 27 min
  • SP on standardne mängimine, LP on aeglane mängimine, EP/SLP on pikendatud aeglane mängimine.

Eluiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

VHS-kasseti eluiga sõltub lindi kvaliteedist, mängimise sagedusest, videomaki mehhanismi seisust ja hoiutingimustest.

Kui plastriba ilmastiku, niiskuse, kriipsude-kraapsude, tolmu ja puru mõjul või välja venides amortiseerub, on lindile talletatu jäädavalt kadunud. Magnetkihti plastribal kulutab õhemaks ka iga mängimiskord. Kassette ei tohiks hoida magneti läheduses, näiteks suurte kõlarite juures, sest magnet rikub ja kustutab lindilt infot. Eelmainitust tingituna jääb VHS-kasseti eluiga 10–20 aasta vahele. [5]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]