Dell

Allikas: Vikipeedia
Dell
Asutatud 4. november 1984
Asutaja(d) Michael Dell
Peakorter Texas, USA
Võrguleht Dell.com

Dell on USA-s Texases asuv ettevõte, mis toodab riistvara.

Firma on nime saanud asutaja Michael Delli järgi.

Ettevõttest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Michael Delli poolt 1984. aastal asutatud ettevõte on üks maailma suurimaid arvutitootjaid, mis peamiselt müüb arvuteid ja nendega seotud tooteid ja teenuseid. Kuigi on tegemist ühe suurima tehnoloogilise kontserniga maailmas (kokku üle 100 000 töötaja), jääb Dell ilmselt alati Apple'i varju. Kohati täiesti asjata, sest Delli tegevus olnud väga innovaatiline ning muutnud ühel või teisel hetkel pea kõikide teiste arvutitootjate ja -müüjate ärimudeleid.

Dell avas 1987 esimese välismaise tütarfirma Suurbritannias, praegu on kontsernil ülemaailmne müügivõrk ja tehaseid maailma eri paigus. Michael Dellist on nüüdseks saanud miljardär ning tema loodud firma on olnud Fortune Magazine'i edetabeli „Americas most admired companies“ tipus ning ajakirja Forbes edetabeli "Top 500" esireas.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Michael Dell hakkas oma esimest arvutit looma Texase Ülikooli ühiselamus, eesmärgiks toota IBM-iga ühilduvaid arvuteid standartsetest komponentidest täpselt iga konkreetse kliendi soovide järgi. 1985. aastal kukkus Dell ülikoolist välja, võttis 300 000 USA dollarit laenu ja pühendus täielikult uude ettevõttesse.

Samal aastal esitles ettevõte oma esimest arvutit – TurboPC. Sellel oli Intel 8088 protsessor, taktsagedus 8 MHz ja Ameerika Ühendriikides maksis see ligi 800 dollarit. Arvuti hind oli märgatavalt odavam kui konkurentidel, mistõttu müüdi neid arvuteid palju. Ärimudel oli osutunud väga edukaks, sest esimese aasta lõpuks oli ettevõtte käive üle 70 miljoni dollari.

1987 laiendas Dell oma tegevust Iirimaale ning selle näol oli tegemist alles esimese “rahvusvahelise operatsiooniga“ mitmetest. Järgneval aastal sai ettevõtte nimeks Dell Computer Corporation ning kõigest mõne aastaga oli ettevõtte väärtus kasvanud 30 miljonilt dollarilt 90 miljonile. Dell poovis vahepeal ärimudelit ka muuta, püüdes turustada oma arvuteid läbi laokaupluste, kuid see ei osutunud edukaks – kliendid olid harjunud võimalusega ise oma arvuti vastavalt oma vajadusele kokku panna.

1994 tähistas Dell 10. sünnipäeva ning tuli välja uue logoga. 1999 omandas Dell Compaqi, millega sai Dellist suurim personaalarvutite müüja Ameerika Ühendriikides.

2002 oli Delli jaoks suur laienemisaasta – hakati pakkuma ka selliseid tooteid nagu televiisorid, printerid, MP3-mängijad. Laienemisest tulenevalt sai järgmisel aastal ettevõtte nimeks Dell Inc. ehk incorporation. Enamasti on ettevõtte eesotsas olnud Michael Dell isiklikult, vaid 2003–2007 oli Dell Inc.-i CEO Kevin Rollins. Tänase päevani on Dell maailma üks suurimaid arvutitootjaid olenemata sellest, et enamus teisi tootjaid on püüdnud Delli ärimudelit oma tegevuses rakendada. Dell on selles aga siiani üks edukamaid.

Innovatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Majandusalases kirjanduses on raske leida mõnda mõistet, mida oleks rohkem erinevatel viisidel defineeritud kui mõistet “innovatsioon“. Lühidalt võib innovatsiooniks nimetada midagi teistmoodi tegemist, muudatused võivad olla väiksed, laialdased, revolutsioonilised jne, kuid uudne tegevusviis on põhiline.

Seega, kuidas on Dell Inc. jõudnud pea igasse innovatsioonialast materjali kajastavasse kirjandusväljaandesse: „The company vision was to produce computers that could easily be fitted with individual components to build a computer system to accommodate individual requirements. The goal was to give the customer exactly what they needed or wanted. The computers were built from stock parts as they were ordered.“

See kontseptsioon ei tundu aastal 2011 just väga uudne, kuid aastal 1984 oli tegemist väga innovaatilise ärimudeliga, mis võimaldas rahuldada täielikult iga üksikliendi vajadusi ilma ettevõttepoolsete kompromissideta ehk klient võis tellida täpselt sellise arvuti, nagu ta ise soovis, mitte ei pidanud leppima valmistootega, mille mõni karakteristik talle ei sobi.

Klienditeenindus ja klientidele vastutulek on alati olnud koos kvaliteetse arvutitehnika müügiga üks Delli peaprioriteete. Sellele keskendumine on võimaldanud hoida Dellil siiani suurt turuosa, olenemata sellest, et enamus konkurente on teatud hetkel taolist ärimudelit katsetanud või teeb seda praegugi.

Probleemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimastel aastatel on Delli kontserni kimbutanud mitmed probleemid. 2010. aastal sai üldsus aastatetaguse kohtuasja lekkinud dokumentide kaudu infot, mille kohaselt olid Delli töötajad teadlikud, et aastatel 2003–2005 olsutusid miljonid ettevõtte müüdud lauaarvutid praagiks ega pidanud kuigi kaua vastu. Kokku müüdi sel perioodil 11,8 miljonit vigast arvutit; Dell püüdis seda kiivalt varjata.

Perioodil, mil iga ettevõte uuendas oma arvutiparki regulaarselt, eesmärgiga käia tehnika arenguga käsikäes, olid Delli müüginumbrid muljetavaldavad. Ülemaailmse majanduslanguse tulemusena see trend muutus ning riist- ja ja tarkvara hoiti ettevõtetes uue vastu vahetamata käigus kauem kui tavaliselt. Selle tulemusena olid Delli müüginumbrid aastal 2009 erakordselt väiksed, 2002. aasta tasemel. Kehvas müügis olid kindlasti “süüdi“ ka Hiina tehased, kus standardse konfiguratsiooniga valmisarvutite tootmine on tunduvalt odavam kui mujal – nii Hewlett-Packard, Acer kui ka Asustek on seda võimalust ära kasutanud.

Aastal 2005 sattus Dell sekeldustesse S.E.C.-ga (Securities and Exchange Commission; sõltumatu föderaalasutus, mis kaitseb väärtpaberiinvestorite huve). S.E.C. süüdistas Delli investorite eksitamises, nimelt kasutas Dell Intelilt saadud raha kvartali kasumiaruannetes kajastamiseks, et tulla vastu või ületada Wall Streeti ootusi. Uurimise tulemusena muutis Dell esitatud finantsaruandeid aastatest 2003–2007 ning tasus S.E.C.-ile 100 miljonit dollarit.

Üks suuremaid Delli maine rikkujaid oli A.I.T. (Advanced Internet Technologies, USA-s Põhja-Carolinas baseeruv internetiteenuseid pakkuv ettevõte) hagi Delli vastu. Probleemid tulenesid Aasia arvutikomponentide tarnijate tarnitud kehvades kondensaatorites, mis leidusid emaplaatidel. Emaplaadid olid vigased ja Delli töötajad pingutasid kõvasti, et neid probleeme varjata. Dell kuulutas 2005. aastal, et kulutab 300 miljonit dollarit vigade likvideerimiseks ning kutsub problemaatilised arvutid tagasi, kuid tegelikult arvuteid tagasi ei kutsutud ja paljud Delli kliendid ei saanudki teada, miks nende arvuti purunes. Delli kui ühe kõige ihaldatuma USA ettevõtte alustalasid kõigutas see seik kõvasti – tarbijate silmis Delli usaldusväärsus vähenes.

Tooted ja teenused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dell on jaganud oma tooted ja teenused viide rühma: "For Home" (kodu), "For Small Office" (väikekontor, 1-9 töötajat), "For Small and Medium Business" (väike ja keskmise suurusega ettevõte), "For Public Sector" (avalik sektor) ja "For Large Enterprise" (suurettevõte).

Rühmade lühiülevaade:

  • For Home – tooted ja teenused on mõeldud eelkõige kodukasutajatele. Silmas on peetud lihtsust (ja kohati ka väiksemat hinda), orienteeritust multimeediale ja mängimisele (kodukinod, projektorid, võimsad Alienware sülearvutid jms.). Lisaks ka telefonid ja tablet-id, printerid, tarkvara, support jms, mida tavakasutaja igapäevaselt vajada võib. Kodukasutaja jaoks loodud tooted ei pruugi muidugi automaatselt madalamat hinda tähendada – näiteks Alienware-i mängimisele orienteeritud sülearvutid on tihtipeale (olenevalt ka konkreetsest konfiguratsioonist) äriklassi sülearvutitest kallimad.
  • For Small Office (1-9 Employees) – erinevus eelmise rühmaga seisneb selles, et mängimiseks orienteeritud tooteid siin ei pakuta. Küll aga on alles multimeediatooted, näiteks projektorid, HDTV-d jms. Arvutustehnika on kallim - äriklassi sülearvutid, töökoha lauaarvutid, serverid. Küll aga pakub Dell ka siin printereid, tarkvara, tugiteenust (support) jms. Tooted/teenused on selgelt orienteeritud töökeskkonna jaoks.
  • For Small and Medium Business – selles ühmas pakutakse rohkem servereid ning võrguseadmeid, -tarkvara ja teenuseid (Chassis Managed Switches, Direct Attached Storage, Advanced Infrastructure Manager tarkvara jms.) ehk kõik vajalik mahuka sise/infosüsteemi ehitamiseks. Lisaks tugiteenused, koolitustarkvara (Technology Solutions Training Center) ja kõik muu, mida pakuti ka eelmisele rühmale. Sülearvutid jms on siin loomulikult ainult äriklassi mudelid.
  • For Public Sector – tehnilised lahendused valitsusasutustele (Föderaalne ja KOV-id), kõrg/haridusasutustele, meditsiiniteenuseid pakkuvatele ettevõtetele jms. Lahendused on nii riist- kui ka tarkvaralised. Näiteks Mobile Clinical Computing, mis on meditsiiniteenuseid pakkuvale organisatsioonile mõeldud täislahendus (sisaldab nii riist- kui ka tarkvara) – tegemist on serveri baasil loodud keskkonnaga, serverid on jagatud kasutajate vahel ning andmed ja rakendused on seeläbi kõigile kättesaadavad. Virtualiseeritud seansid käivad läbi PC-de ning kuna andmed ja rakendused pole seotud ühegi kindla arvutiga, on võimalik neile ligi pääseda suvalisest arvutist (märksõnadeks Dell Inc.-i sõnul turvalisus, efektiivsus, tööviljakus).
  • For Large Enterprise – sellele rühmale pakub Dell sarnaseid tooteid/teenuseid nagu rühmale “For Small and Medium Business“. Arvutustehnika on äriklassi oma ning tarkvara on mõeldud suure organisatsiooni juhtimisprotsesside lihtsustamiseks (näiteks tarkvara, mis võimaldab efektiivset kontrolli logistilise ahela üle).

Taoline toodete ja teenuste rühmitamine on väga efektiivne ning võimaldab kliendil sobiva objekti leida mitu korda kiiremini, kui lihtsalt toodete ja teenuste koguhulgast seda otsides.

Äriklassi tooted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kodukasutaja tooted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]