Telemeditsiin
,_Michael_Bedwell,_trains_Sailors_to_use_Battlefield_Medical_Information_Systems_Telemedicine_(BMIST)_equipped_Personal_Digital.jpg)
Telemeditsiin on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine tervishoiuteenuste osutamisel, kui protsessi osapooled on füüsiliselt eraldatud (st ei asu samal ajal samas kohas ning saavad suhelda vaid sidevahendite abil).
Põhisuunad[muuda | muuda lähteteksti]
Üldklassifikatsioon[1][muuda | muuda lähteteksti]
Telekonsultatsioon[muuda | muuda lähteteksti]
Telekonsultatsioon hõlmab nii erialaspetsialistide infovahetust kui ka patsientide kaugkonsultatsiooni. Viimane saab toimuda mitmel viisil: meedik suhtleb kas otse patsiendiga või nende vahel on teised isikud (patsiendi sugulased, patsiendi juures viibiv hooldaja, õde või arst). Konsultatsioon toimub reeglina telefonitsi või videokonverentsi vahendusel.
Telekonsulteerimisse kuuluvad ka erinevad kõnekeskused, kuhu saab pöörduda kas ööpäev läbi või kindlatel ajavahemikel selliste probleemidega, millele ei saadud lahendust tervishoiutöötaja visiidil või muredega, mis tekivad väljaspool raviarsti tööaega (nt perearsti nõuandetelefon).
Teleõpe[muuda | muuda lähteteksti]
Teleõpe (meditsiinis) on üks kaugõppevõimalustest tudengitele, haigla personalile ja ühiskonnale tervikuna. See sisaldab pädeva teaduspõhise informatsiooni jagamist huvitatud isikutele telesilla vahendusel.
Telemonitooring[muuda | muuda lähteteksti]
Telemonitooring on patsiendi seisundi kaugjälgimisprotsess, mis võib olla kas manuaalne või automaatne. Esimesel juhul edastab patsient ise kindla ajavahemiku jooksul kogutud terviseandmed meditsiiniasutusse, teisel saadetakse need mõõteseadmest kas reaalajas või teatud ajahetkel eelnevalt seadme mällu salvestatuna.
Telemonitooringu põhiülesandeks on otsustada, kas isiku tervislik seisund vajab medikamentoosset sekkumist ja/või raviskeemi korrigeerimist. Samas on telemonitooring leidnud eduka kasutuse ka elu ohustavates situatsioonides (nt pidev elektrokardiogrammi andmete jälgimine kodus viibivatel eakatel patsientidel südame funktsionaalse seisundi kontrollimiseks[2]).
Telekirurgia[muuda | muuda lähteteksti]
Telekirurgia saab jagada kaheks haruks.
Esimene, telementorlus, milles mängib tähtsat rolli teleõppe komponent, hõlmab igakülgset abi opereerivatele kirurgidele operatsioonisaalis mitteviibivalt kolleegilt.
Teine, nn virtuaalse kohaloleku kirurgia, on robot-assisteeritud: arst, kes saab viibida nii samas haiglas kui ka teises riigis, teeb operatsiooni ilma patsiendiga füüsilises kontaktis olemata. Reaalselt opereerib peenelt häälestatud aparatuur, kuid kindlasti kirurgi juhtimisel: tema käte liigutusi analüüsitakse, millega püütakse vältida inimlikke vigu (nt käte värisemine). Opereeriv kirurg näeb inimese organismis toimuvat sinna sisse viidud videokaamera vahendusel.
Klassifikatsioon valdkonniti[muuda | muuda lähteteksti]
Klassifikatsioon ei ole täielik ning sellesse on koondatud ainult osa telemeditsiini kasutusvaldkondadest.
Teleradioloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Teleradioloogiaks nimetatakse olukorda, kui patsiendist tehtud pilt (röntgen-, ultraheli-, magnetresonantstomograafiuuringu ülesvõte) saadetakse tegemiskohast muusse kohta ning analüüsitakse ja antakse vastus seal.
Meetod võimaldab lühendada teatud uuringute järjekordi, parandada haigla või polikliiniku hakkamasaamist suure töökoormusega ning kokkuvõttes vähendada kulusid.
Radioloog võib oma tööd teha nii töökabinetis, kodus kui ka välismaal olles.
Telepatoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Telepatoloogia saab olla staatiline ja dünaamiline.
Staatilise telepatoloogiaga on tegemist siis, kui patoloogini jõuab mõne sidekanali vahendusel pilt patsiendi koest ning ta asub seda uurima.
Dünaamilises telepatoloogias edastatakse mikroskoobi all toimuvat otse kaugkohas asuvale spetsialistile ning tagatakse sellega parem analüüsi tulemus, kuna arstil on võimalik saada ülevaate mitte koe kindlast osast, vaid proovist tervikuna.[3]
Teledermatoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Üldlevinud teledermatoloogia meetodeid on kaks: sünkroonne ja asünkroonne.[4]
Sünkroonse meetodi käigus kasutatakse videokonverentsi, kus dermatoloog suhtleb patsiendi ja reeglina tema juures oleva meedikuga otse.
Asünkroonne meetod on kaudne: esmalt tehakse patsiendist pildid arstile huvipakkuvates piirkondades ning siis saadetakse need elektrooniliselt spetsialistile uurimiseks.
Telekirurgia[muuda | muuda lähteteksti]
Telekirurgias on kõik kirurgilised protseduurid robotjuhitavad. Robotsüsteemid koosnevad üldiselt kolmest osast: üks või mitu kasutajajuhitavat kätt, keskjuhtimissüsteemist ja sensoorsest komponendist (nt videokaamera), mis võimaldab kasutajal jälgida olukorda.[5] Kogutud visuaalse informatsiooni põhjal saab kirurg juhtida robotit.
Telekirurgial on suuri perspektiive maakohtades ning sõja- ja katastroofisituatsioonides.[6]
Teleoftalmoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Seoses sellega, et silmaarstid diagnoosivad oma valdkonna haigusi eelkõige visuaalselt ning et suur osa levinumatest haigustest ei vaja keerulist aparatuuri tervisehädade kindlakstegemiseks, piisab lihtsamatest telemeditsiini võimalustest (digitaalse foto- või videokaamera, arvuti ja internetiühenduse olemasolu) teleoftalmoloogia hõlpsaks kasutamiseks.[7]
Telemeditsiinisüsteemide tehnoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Kui silmast silma kontaktil saab arst kasutada kõiki oma meeli, siis telemeditsiinis, kus sensoorne informatsioon peab olema eelnevalt tõlgitud elektrilisteks impulssideks ning alles pärast edastatud spetsialistile, leiavad kasutust kaks meelt: nägemine ja kuulmine. Sellest lähtuvalt eristatakse nelja andmetüüpi, mida kasutatakse informatsiooni ülekandes: tekst, heli, pilt ja video (liikuvad pildid). Järgmine tabel demonstreerib nende nelja andmetüübi näiteid[8]:
| Allikas | Andmetüüp | Faili maht |
|---|---|---|
| Anamnees | Tekst | < 10 kB |
| Elektrooniline stetoskoop | Heli | 100 kB |
| Rinna röntgeniülesvõte | Pilt | 1 MB |
| Loote ultraheli (30 s) | Video | 10 MB |
Pildi- ja videofailid võivad aga olla palju suuremad, kui selles tabelis näha. Et kiirendada nende saatmist ja vähendada kaasnevaid rahalisi kulutusi, kasutatakse andmetihendust. Tihendus saab olla kadudeta, kui pakitud andmed hõrendatakse täielikult, või vastupidi, kadudega, kui osa informatsioonist läheb kaotsi.
Meedikutele peab olema võimaldatud turvaline võrkupääs kodeeritud ühendusega ja tulemüüride kasutamisega. Andmeülekannet on vaja krüpteerida, dokumentides kasutada võimalusel digiallkirjastamist.
Eetilised aspektid[muuda | muuda lähteteksti]
Pöördumisel meditsiiniasutusse peab igale inimesele olema garanteeritud isikuautonoomia austamine ning endaga seotud delikaatsete andmete korrektne töötlemine ja säilitamine. Igal patsiendil on õigus keelduda ravist juhul, kui ta kahtlustab meditsiinipersonali eespool mainitud printsiipide rikkumises. Sellega seoses peavad haiglates ja polikliinikutes olema välja töötatud ja kasutusele võetud vastavad kirjalikud vormid, mis seletavad patsiendile eesootavate toimingute detaile ja võimalikke tagajärgi ning küsivad telemeditsiinilise läbivaatuse, uuringu või raviprotseduuri läbiviimise nõusolekut. Ilma isiku või tema ametliku esindaja kirjaliku informeeritud nõusolekuta ei tohi ülalnimetatud tegevusi patsiendiga ette võtta (v.a erandjuhtudel, kui isiku seisund on ohtlik tema või teda ümbritsevate inimeste elule).
Arstisaladust tuleb hoida ka pärast patsiendi surma.
Telemeditsiin Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti E-tervise Sihtasutus on osalenud ja osaleb mitmes rahvusvahelises telemeditsiini projektis. Nende lühitutvustus on toodud allpool.
CALLIOPE (ingl. CALL for InterOPErability) on 2008. aasta juunis Euroopa Komisjoni käivitatud projekt, mille eesmärgiks oli kaasata arste, nende tööandjaid, patsiente ja teiste sfääride spetsialiste jagamaks nägemusi ja kogemusi parimate koostalitlusvõimeliste e-tervise teenuste loomiseks.[9]
MOMENTUM (ingl. European Momentum for Mainstreaming Telemedicine Deployment in Daily Practice) käivitati 2012. aasta jaanuaris. Projekti kestuseks määrati 30 kuud ning selles osaleb kokku 21 partnerit. MOMENTUMi raames toetatakse telemeditsiini teenuste edendamist ja rakendamist igapäevases arstiabis.[10]
Regional Telemedicine Forum (edaspidi RTF) on projekt, mille põhieesmärgiks on luua koostöövõrgustik, mis keskenduks telemeditsiinialaste parimate praktikate koostamisele ja rakendamisele. Projektis osaleb üheksa partnerit Euroopa riikidest ning see kestab jaanuarist 2010 kuni 2012. aasta detsembri lõpuni.[11]
24. aprillil 2012 toimus Tallinnas RTFi raames rahvusvaheline telemeditsiini poliitikasoovituste seminar, mille käigus tutvustati laiemale publikule telemeditsiini võimalusi ning analüüsiti ja arendati edasi valdkonnaga seotud poliitikasoovitusi. Paneeldiskussioonis osales teiste hulgas ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves.[12]
Lisaks tegutseb riigis Eesti Telemeditsiini Seltsing, mis korraldab koosviibimisi päevakajalistel teemadel telemeditsiinis. Peetakse seminare, kus esinevad nii Eesti telemeditsiini tipud kui ka külalislektorid eri riikidest. Esimene seltsingu koosviibimine toimus 13. detsembril 2007.[13]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ A. C. Norris. Essentials of Telemedicine and Telecare, Chichester: John Wiley & Sons Ltd, 2002.
- ↑ D. Shanit, A. Cheng, R. A. Greenbaum. Telecardiology supporting the decision making process in general practice, Journal of Telemedicine rind Telecare: 2: 7–13, 1996.
- ↑ M. Gupta. "TELEPATHOLOGY: THE BASICS AND ITS PRACTICABILITY IN THE CURRENT INDIAN SCENARIO". Originaali arhiivikoopia seisuga 14.10.2007. Vaadatud 06.10.2012.
- ↑ B. Desai, K. McKoy, C. Kovarik. "Overview of international teledermatology". Vaadatud 06.10.2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ T. Haidegger, J. Sandor, Z. Benyo. "Surgery in space: the future of robotic telesurgery". Vaadatud 06.10.2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)[alaline kõdulink] - ↑ J. Marescaux, J. Leroy, F. Rubino, M. Smith, M. Vix, M. Simone, D. Mutter. "Transcontinental Robot-Assisted Remote Telesurgery: Feasibility and Potential Applications". Vaadatud 06.10.2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ H. Lamminen, V. Voipio, K. Ruohonen, H. Uusitalo. "Telemedicine in ophthalmology". Vaadatud 07.10.2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ J. Falconer. Telemedicine systems and telecommunications, R. Woottoni ja J. Craigi (toimetajad) teoses Introduction to Telemedicine, London: Royal Society of Medicine.
- ↑ "The CALLIOPE Network". Vaadatud 08.10.2012.
- ↑ "MOMENTUM". Vaadatud 08.10.2012.
- ↑ "Regional Telemedicine Forum". Originaali arhiivikoopia seisuga 20.04.2013. Vaadatud 08.10.2012.
- ↑ "Rahvusvahelisel telemeditsiini seminaril osales ka president Ilves". Vaadatud 08.10.2012.
- ↑ "Eesti Telemeditsiini Seltsingu toimunud koosviibimised". Vaadatud 08.10.2012.