Insener

Allikas: Vikipeedia

Insener (prantsuse keeles ingénieur < ladina keelest ingenium 'kujutlusvõime, leidlikkus') on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd.[1]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Algselt nimetati insenerideks sõjamasinate ehitajaid. 16. sajandil hakati Itaalias eristama sõjaväe- ja ehitusinsenere. Hollandis, hiljem ka Inglismaal ja teistes Euroopa maades laienes inseneri nimetus sildade ja teede ehitajaile. Esimesed tehnikaõppeasutused, mis hiljem kujunesid kõrgkoolideks, asutati 17. sajandil Kesk- ja Lääne Euroopas.

Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis algas inseneride ettevalmistamine 17. septembril 1918. aastal, kui Eesti Tehnika Selts asutas ETSi tehnilised erikursused, mis 1919. aasta sügisel nimetati ümber Tallinna Tehnikumiks. Õppida sai masinaehitust, elektrotehnikat, laevaehitust, hüdrotehnikat, ehitust ja arhitektuuri.[2]

Aastal 1921 asutati Eesti Inseneride Ühing. Ühingu liikmete arv hakkas kiiresti kasvama, juba järgmisel aastal oli ühingus 100 liiget, kes jagunesid järgmiselt: insener-tehnolooge ja –mehaanikuid 32, teedeinsenere 20, ehitusinsenere 15, arhitekte 10, mäeinsenere 8, elektriinsenere 7, laevaehitajaid 3, keemikuid 2 ja muude erialade esindajaid 3.[3] 1923. aasta välja antud kutseõiguste seadusega Tallinna Tehnikumi lõpetanud inseneride ja diplomeeritud inseneride õigused peaaegu võrdsustati ning aastast 1935 on kutsenimetus "insener"[1].

Riigivanema seadusega 15. septembri 1936. aastast nimetati Tallinna Tehnikum Tallinna Tehnikainstituudiks. Sinna toodi Tartu ülikoolist üle sealne, vaid kaks aastat tegutsenud tehnikateaduskond. Seadus sätestas, et tegemist on tehnilise ülikooliga, kus avati kolm osakonda: ehituse, keemia ning mehaanika ja mehaanilise tehnoloogia osakond. Pooleteise aasta pärast, 1. jaanuarist 1938 jõustunud ülikooliseadusega nimetati Tehnikainstituut Tallinna Tehnikaülikooliks, kus oli kaks teaduskonda: ehitus- ja mehaanikateaduskond ning keemia- ja mäeteaduskond.[2]

Tuntud insenere[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 ENE, 3. köide, Kirjastus „Valgus“:Tallinn, 1988, lk 644
  2. 2,0 2,1 TTÜ ajalugu Tallinna Tehnikaülikool
  3. Vahur Mägi Nägus ja kebja. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus: Tallinn, 2001, lk 34-35