Marimaa
| Mari Eli Vabariik |
|
|
| vene Республика Марий Эл (Respublika Mari El) |
| mari Марий Эл Республик Marij El Respublik |
| mäemari Мары Эл Республик (Marõ El Respublik) |
|
|
 Mari Eli vapp |
 Mari Eli lipp |
|
|
| Pindala: 23 372 km² |
| Elanikke: 690 600 (2013) |
| Pealinn: Joškar-Ola |
| Ametlikud keeled: vene, niidumari ja mäemari |
|
|
.svg) |
Marimaa, ametliku nimetusega Mari Eli Vabariik on Venemaa autonoomne piirkond. Asub Volga föderaalringkonnas. Piirneb Nižni Novgorodi oblasti, Kirovi oblasti, Tšuvaši Vabariigi ja Tatarstani Vabariigiga. Riigikeelteks (государственные языки) on mari (niidu- ja mäemari) ning vene keel.
Vabariigi president on alates 2001. aastast Leonid Markelov.
Sisukord |
Haldusjaotus [muuda]
Vabariik jaguneb 3 vabariikliku alluvusega linnaks ja 14 rajooniks. Vabariikliku alluvusega linnad:
Rajoonid:
- Jurino rajoon (Юринский район, mari: Йӱрны кундем)
- Kilemarõ rajoon (Килемарский район, mari: Кӹлемар кундем)
- Kuženeri rajoon (Куженерский район, mari: Кужэҥер кундем)
- Mari-Tureki rajoon (Мари-Турекский район, mari: Марий Тӱрек кундем)
- Medvedevo rajoon (Медведевский район, mari: Маскасола кундем)
- Morki rajoon (Моркинский район, mari: Морко кундем)
- Mäemari rajoon (Горномарийский район, mari: Курыкмарий кундем)
- Novõi Torjali rajoon (Новоторъяльский район, mari: У Торъял кундем)
- Oršanka rajoon (Оршанский район, mari: Öрша кундем)
- Paranga rajoon (Параньгинский район, mari: Поранча кундем)
- Sernuri rajoon (Сернурский район, mari: Шернур кундем)
- Sovetski rajoon (Советский район, mari: У Роҥго кундем)
- Zvenigovo rajoon (Звениговский район, mari: Провой кундем)
- Volžski rajoon (Волжский район, mari: Юлсер кундем)
Rahvastik [muuda]
Linnarahvastiku osakaaluks 2000. aasta rahvaloenduse ajal oli 61,2%. Rahvastiku tihedus on sarnane Eesti vastava näitajaga – 32,7 in/km2.
Rahvuslik koosseis [muuda]
2010. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid marid rahvastikust 43,9%, venelased 47,4% ja tatarlased 5,8%. Lisaks elas Mari Elis veel rohkem kui 50 eri rahvuse esindajaid. Nad moodustasid 3,3% rahvastikust ja arvukamad neist olid tšuvašid, udmurdid, mordvalased ja ukrainlased.[1]
Elanike arvu dünaamika [muuda]
| Aasta | Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga |
|---|---|
| 2000 | 743 828 |
| 2001 | 739 091 |
| 2002 | 732 774 |
| 2003 | 726 730 |
| 2004 | 721 913 |
| 2005 | 716 850 |
| 2006 | 711 540 |
| 2007 | 706 680 |
| 2010 | 696 459 |
Ajalugu [muuda]
Maride maa on ajaloos olnud seotud Kasaari kaganaadi, Volga bulgarite riigi, Kuldhordi ja Kaasani khaaniriigiga.
Venemaa koosseisu kuuluvad Mari Eli alad 16. sajandi keskpaigast. 20. sajandi alguses oli maa jagatud Kaasani, Vjatka, Nižni Novgorodi, Ufa ja Jekaterinburgi kubermangu vahel.
- 4. novembril 1920 moodustati Mari autonoomne oblast.
- 1936. aasta Nõukogude konstitutsiooniga muudeti Mari autonoomne oblast Mari ANSV-ks.
- 1990. aasta 22. detsembril võttis Mari ANSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni vabariigi riiklikust suveräänsusest.
- 8. juulist 1992 on vabariigi ametlik nimi Mari Eli Vabariik.
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Marimaa |
- Mari Eli Vabariigi valitsus
- Mari lehekülg (eesti, mari, inglise ja vene keeles)
- Marij Marimedia (vene keeles)
- Marimaa pöördumine 21.03.2005
