Udmurtia

Udmurdi Vabariik

vene Удмуртская Республика (Udmurtskaja Respublika)

udmurdi Удмурт Элькун Udmurt Elkun

Udmurtia vapp

Udmurtia lipp

Pindala: 42 100 km²

Elanikke: 1 518 000 (2013)

Pealinn: Iževsk

Ametlikud keeled: vene ja udmurdi

Udmurtia (ametlik nimi Udmurdi Vabariik) on Venemaa föderatsiooni subjekt Volga föderaalringkonnas.

Piirneb läänes ja põhjas Kirovi oblasti, idas Permi krai ning lõunas Baškortostani ja Tatarstaniga.

Vabariigis kehtib Moskva aeg. 28. märtsini 2010 kehtis Samara aeg.

Loodus

Pinnamood

Udmurtia on valdavalt künklik tasandik, langusega lõuna ja lääne suunal. Maa põhjaosas asub Ülem-Kama kõrgustik (kõrgus kuni 330 m), lääneosas asub on kohati soostunud Kilmezi jõe äärne madalik. Lõunaosas on väiksemad Možga ja Sarapuli kõrgustik, nendevahelisel alal voolab Iži jõgi ja tema lisajõed.

Loodusvarad

Maavaradest leidub naftat, turvast, kvartsliiva, savi, lubjakivi.

Kliima

Iževski kliimadiagramm

Valitseb mõõdukalt kontinentaalne parasvöötme kliima. Talv on külm, suvi suhteliselt soe. Jaanuari keskmine temperatuur on −14 ... –16 °C, juuli 17 ... 19 °C. Sademeid on aastas 400–600 mm.

Veestik

Suurim jõgi on Kama, mille läte on Udmurtia kirdeosas, muud suuremad on kõik Kama jõgikonna jõed: Vjatka, Siva, Iž, Tšeptsa, Kilmez. Uurali alasid Volgaga ühendav Kama on laevatatav.

Riik

4. novembril 1920 moodustati Votjaki autonoomne oblast Vene SFNV koosseisus.

1. jaanuar 1932 nimetas NSV Liidu Kesktäitevkomitee oblasti ümber Udmurdi autonoomseks oblastiks. Nimelt korrastati sel ajal venekeelseid rahvaste nimesid ja tsaariaegse "votjakid" asemel võeti kasutusele udmurtide omanimetus.

28. detsember 1934 võttis NSV Liidu Kesktäitevkomitee vastu otsuse, millega Udmurdi autonoomsest oblastist loodi Udmurdi ANSV.

1990 sai Udmurdi ANSV-st Udmurdi ANSV Ülemnõukogu seaduse kohaselt Udmurdi Vabariik.

Udmurdi Vabariigi juht (vene Глава) on Aleksandr Volkov (presidendiks valitud aastatel 2000 ja 2004, nimetatud 2009).

Haldusjaotus

Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid ja vabariikliku alluvusega linnad:

Rajoonid:

• Alnaši rajoon (vene Алнашский район, udmurdi Алнаш ёрос)
• Balezino rajoon (Балезинский район, Балезино ёрос)
• Debjossõ rajoon (Дебесский район, Дэбес ёрос)
• Glazovi rajoon (Глазовский район, Глаз ёрос)
• Grahhovo rajoon (Граховский район, Грах ёрос)
• Igra rajoon (Игринский район, Эгра ёрос)
• Jakšur-Bodja rajoon (Якшур-Бодьинский район, Якшур-Бӧдья ёрос)
• Jari rajoon (Ярский район, Яр ёрос)
• Jukamenskoje rajoon (Юкаменский район, Юкамен ёрос)
• Kambarka rajoon (Камбарский район, Камбарка ёрос)
• Karakulino rajoon (Каракулинский район, Каракулино ёрос)
• Kezi rajoon (Кезский район, Кез ёрос)
• Kijassovo rajoon (Киясовский район, Кияса ёрос)
• Kizneri rajoon (Кизнерский район, Кизнер ёрос)
• Krasnogorskoje rajoon (Красногорский район, Красногорск ёрос')
• Malaja Purga rajoon (Малопургинский район, Пичи Пурга ёрос)
• Možga rajoon (Можгинский район, Можга ёрос)
• Sarapuli rajoon (Сарапульский район, Сарапул ёрос)
• Seltõ rajoon (Селтинский район, Сьӧлта ёрос)
• Sjumsi rajoon (Сюмсинский район, Сюмси ёрос')
• Šarkani rajoon (Шарканский район, Шаркан ёрос)
• Zavjalovo rajoon (Завьяловский район, Завьял ёрос)
• Uva rajoon (Увинский район, Ува ёрос)
• Vavoži rajoon (Вавожский район, Вавож ёрос)
• Votkinski rajoon (Воткинский район, Вотка ёрос)

Linnad:

• Votkinsk (Воткинск, Вотка)
• Glazov (Глазов, Глаз)
• Iževsk (Ижевск, Иж)
• Možga (Можга, Можга)
• Sarapul (Сарапул, Сарапул)

Rahvastik

Maa põlisasukad udmurdid moodustasid 2002. aasta rahvaloenduse andmetel 29,3% rahvastikust. Nendele lisaks elasid Udmurtias venelased (60,1%), tatarlased (7,0%), ukrainlased. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Udmurtia elanikkonnast udmurte 28,0%, venelasi 62,2% ja tatarlasi 6,7%.

Tihedamalt on asustatud maa ida- ja lõunaosa.

Suuremad asulad on:

• Iževsk (elanikke 631 000; 2005, arvestuslikult)
• Sarapul (101 300)
• Glazov (100 700)
• Votkinsk (98 600)
• Možga (47 300)
• Igra (22 000)
• Uva (19 100)
• Balezino (16 600)

Välislingid

• Udmurdi Vabariigi koduleht
• Rein Sikk. Kaks Udmurtiat: Kalašnikovi maa päkapikud üritavad ennast leida EPL.ee, 1. juuni 2009