Riietus

Allikas: Vikipeedia
Riietus läbi ajaloo.

Riietus ehk rõivastus on inimeste mitmesugused kehakatted.

Riiete kandmine on omane üksnes inimestele ning levinud peaaegu kõigis tänapäeva inimühiskondades. Riietuse hulk ja laad sõltub niihästi selle otstarbekusest (vajaduse soojuse ning kaitse järele ilmastiku eest) kui ka sotsiaalsetest kaalutlustest. Mõnes olukorras võib ühiskonnas piisata minimaalsest rõivastusest (näiteks suguelundite katmisest), teisal aga eeldatakse märksa ulatuslikumat riietust.

Riietus kaitseb inimesi ilmastiku eest. Samuti võivad riided parandada ohutust ohtlike tegevuste ajal nagu matkamine ja toiduvalmistamine, luues tõkke naha ja keskkonna vahele. Rõivad võivad olla tähtsad ka hügieeni seisukohast, hoides kehast eemal toksiinid ja piirates pisikute levikut.

Rõivastusel on hulk sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone: see eristab indiviide, elukutseid ja sugusid ning näitab sotsiaalset staatust. Nii annab vorm märku ühiskonnas olulisest positsioonist nagu politseinikel ja sõjaväelastel, näitab kuuluvust meeskonda, rühma või poliitilisi sidemeid.

Paljudes ühiskondades peegeldavad riietusnormid sündsuse, religiooni, soo ja sotsiaalse staatusega seotud standardeid. Rõivad võivad olla ka kehakaunistus ning väljendada isiklikku maitset või stiili.

Riideid on aegade jooksul valmistatud väga mitmekesistest materjalidest. Rõivaid on tehtud lihtsatest nahkadest ja kudumitest keerukate ja eksootiliste looduslike ning sünteetiliste kangasteni.

Mitte kõiki kehakatteid ei peeta riietuseks. Tavaliselt ei nimetata rõivasteks asju, mida pigem kantakse kaasas kui seljas (näiteks rahakotid), kantakse ühel kehaosal ja eemaldatakse kergesti (sallid), kantakse pelgalt ilu pärast (ehted) või millel on muud funktsioonid kui kaitse (prillid). Kas jalanõusid ja mütse riiete hulka lugeda või ei, sõltub tavast ja kontekstist.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]