Gravitatsioon

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib mõistest; filmi kohta vaata artiklit Gravitatsioon (film)

Gravitatsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. Newtoni gravitatsiooniseaduse järgi on kehade vaheline gravitatsioonijõud antud valemiga

F = G \frac{m_1m_2}{r^2}

kus F on gravitatsioonijõud, m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant.

Gravitatsiooniline vastastikmõju on võrreldes teiste vastastikmõjudega suhteliselt nõrk. Elementaarosakeste füüsikas on gravitatsioonil praktiliselt mõõdetamatu mõju aine osakeste liikumisele. Küll aga on gravitatsioon oluline makromaailmas. Näiteks universumi mastaabis on gravitatsioonijõud praktiliselt ainus taevakehade liikumist mõjutav jõud. Selle põhjuseks on asjaolu, et erinevalt elektromagnetilisest vastastikmõjust tekitab unipolaarne gravitatsiooniline vastastikmõju ainult tõmbejõudu ning seetõttu erinevate materiaalsete kehade tekitatud gravitatsioonid ei kustuta üksteist vaid liituvad. Seetõttu levib gravitatsioon teoreetiliselt üle kogu ümbritseva ruumi ning mida rohkem on ainet ja mida tihedam see on seda tugevam on gravitatsioon.

Kuna aine hulga kasvades kasvab ka selle gravitatsioon ja gravitatsioonijõud aine enda sees, siis eksisteerib teatud aine hulk ja selle kriitiline tihedus, millest alates aine sisene elektromagneetiline vasastikmõju ei suuda enam takistada aine gravitatsioonilist kokkutõmbumist ning toimub aine kollaps. Kollapsi ulatus, ehk siis kollabeerunud aine lõppolek sõltub aine alghulgast, selle temperatuurist, jne. Kui kollabeerumise käigus ei käivitu termotuumareaktsioonid, ei toimu plahvatused, vms., siis sõltuvalt massist tekib kogu ainest kas neutronaine (neutrontäht) või must auk.

Arvatakse, et gravitatsioonilise vastastikmõju kandja on gravitatsiooniväli, mida tekitab aine. Kvantgravitatsiooni teooria alusel on gravitatsioonivälja vahendav osake graviton, kuid siiamaani pole füüsikud selle osakese olemasolu veel tõestada suutnud.

Võrdlus teiste vastastikmõjudega[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ülejäänud fundamentaalsed vastastikmõjud on tugev vastastikmõju, nõrk vastastikmõju ning elektromagnetiline vastastikmõju. Gravitatsioon on neist nõrgim. Näiteks elektromagnetiline vastastikmõju on gravitatsioonist 1036 korda tugevam. Makroskoopilised kehad on aga enamasti elektriliselt neutraalsed, mistõttu paistab makroskoopiliste kehade juures domineerivat just gravitatsioonijõud.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]