Välistuum

Allikas: Vikipeedia
Maa siseehitus. Välistuum on märgitud numbriga 5

Välistuum on Maa tuuma välimine osa, umbes 2266 km paksune vedel kiht, mis koosneb rauast ja niklist. Välistuum paikneb tahke sisetuuma ja vahevöö vahel. Selle ülempiir on sügavusel 2890 km ning üleminekutsoon sise- ja välistuuma vahel on sügavusel umbes 5150 km maapinnast.

Välistuuma aine temperatuur on arvatavasti alates 4400°C ülempiiril kuni 6100°C sisetuuma lähedal. Mudelite järgi on välistuuma aine kõrge temperatuuri tõttu madala viskoossusega vedelik (selle viskoossus on umbes kümme korda suurem kui sulametallide viskoossus maapinnal), mis liigub turbulentselt.[1] Arvatatakse, et pöörisvoolud nikli-raua vedelas sulamis mõjutavad Maa magnetvälja. Maa magnetvälja keskmine tugevus välistuumas on 25 Gaussi, mis on 50 korda tugevam, kui Maa pinnal.[2][3] Kuigi aine koostis on sisetuumaga sarnane, ei ole surve välistuumas piisav selleks, et aine oleks tahkes olekus. Samuti oletatakse, et välistuuma aines võib esineda väävlit ja hapnikku.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]