Tihedus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib füüsikalisest suurusest; ökoloogia mõiste kohta vaata artiklit Asustustihedus (ökoloogia)

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi

\rho=\frac{m}{V}, kus m on aine mass ruumalas V.

Aine tihedus sõltub üldiselt rõhust ja temperatuurist. Gaasiliste ainete korral on see sõltuvus väga tugev: tihedus on ligilähedaselt võrdeline rõhuga ning pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga (see seos kehtib täpselt ideaalse gaasi korral). Kondensaine (tahkised, vedelikud) korral on see sõltuvus suhteliselt nõrk. Väikeste rõhu- ja temperatuurimuutuste vahemikus võib iga aine tiheduse suhtelise muutuse lugeda lineaarseks funktsiooniks rõhust ja temperatuurist:

\frac{\rho-\rho_0}{\rho_0}=-\alpha(t-t_0)+\beta(p-p_0),

kus \alpha on aine ruumpaisumistegur, \beta on kokkusurutavustegur, ρ on aine tihedus temperatuuril t ja rõhul p ning \rho_0 on aine tihedus temperatuuril t0 ja rõhul p0. Põhimõtteliselt on viimase valemi näol tegemist aine olekuvõrrandiga piiratud temperatuuri- ja rõhuvahemikus. Kokkusurutavus on alati positiivse märgiga (aine tihedus kasvab rõhu tõstmisel). Ruumpaisumistegur on reeglina positiivne, kuid sellele seaduspärasusele leidub ka erandeid. Näiteks vee tihedus kasvab temperatuurivahemikus 0°C. kuni 4°C. Soojuspaisumistegur on tahkiste ja vedelike korral tüüpiliselt suurusjärgus 10−5 K−1, kokkusurutavus aga suurusjärgus 10−6 at−1.

Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel t=20°C ja p=101325 Pa.

Tähtsaimad tihedused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tahkised[muuda | redigeeri lähteteksti]

(temperatuuril 15...20 °C) (kg/m3)

Vedelikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

(temperatuuril 15...20 °C) (kg/m3)

Gaasid[muuda | redigeeri lähteteksti]

(temperatuuril 0 °C ja rõhul 760 mmHg) (kg/m3)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 Endel Saarman, Puiduteadus, Eesti Metsaselts ja Eesti Põllumajandusülikool 1998

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • R. Bolz, G. Tuve, CRC Handbook of Tables for Applied Engineering Science, 2nd edition, CRC Press (1973).