Organism

Organism (pärineb ladinakeelselt sõnast organismus) ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem. Rakkude arvu järgi jaotatakse organisme üherakulisteks ja hulkrakseteks. Organismid jagunevad taksonoomiliselt prokarüootideks ja eukarüootideks. Prokarüoodid liigitatakse omakorda bakteriteks ja arhebakteriteks ehk arhedeks. Eukarüoodid jagunevad protistideks, seenteks, taimedeks ja loomadeks.

Organismi struktuur ja elu organiseerituse tasemed

 Pikemalt artiklis Elusloodus#Eluslooduse organiseerituse tasandid

Organismide ehituse algüksus on rakk. Raku arvu järgi eristatakse üherakulisi (1 rakk) ja hulkrakseid (2 rakku või rohkem) organisme. Alamad hulkraksed koosnevad väheeristunud rakkudest, kõrgematel organismidel eristuvad rakud kudedeks. Organismide funktsionaalse struktuuri moodustuvad üherakulistel organismidel organellid, hulkraksetel aga organid ehk elundid. Funktsionaalselt seotud elundid moodustavad elundkonna. Organismid grupeeruvad populatsioonideks ja kooslusteks.

Organismide atribuudid

Organismide peamiste omaduste ehk atribuutide (mida Aristoteles on nimetanud entelehhiateks) hulka kuuluvad

• liikuvus
• toitumine
• hingamine
• paljunemine
• ärrituvus ja erutuvus

Organismide üldisteks talitluslikeks omadusteks on ka

• metabolism ehk ainevahetus, mis jaotub anabolismiks ja katabolismiks
• individuaalne areng ehk ontogenees
• evolutsiooniline areng ehk fülogenees

Organismide klassifitseerimine

Organismide tunnuste (atribuutide) uurimine, analüüsimine ja kirjeldamine kuulub süstemaatika (taksonoomia) valdkonda.

1. teaduslik klassifikatsioon
2. ladinakeelne nomenklatuur (ladinakeelsed täisnimetused)
3. liigid
4. alamliigid

Organismide eluiga

Organismide eluiga on riigiti ja liigiti väga erinev. Mõned loomad elavad ainult 1 päeva, mitokondrid 2 nädalat, kuid mõned taimed võivad elada tuhandeid aastaid.

Vaata ka

• Elusolend
• Peremeesorganism
• Superorganism
• Viirused

Välislingid

• Organismide mitmekesisus: TAIMED