Marss

See artikkel räägib planeedist Marss; sõna "marss" muude tähenduste kohta vaata lehekülge Marss (täpsustus); vanarooma sõjajumala kohta vaata artiklit Mars

---

Marss

Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja saab seepärast 2 korda vähem soojust.

Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet hästi vaadeldav iga 15–17 aasta tagant suurte vastasseisude ajal, kui Marsi ja Maa vaheline kaugus on ainult 55–60 mln km. Sel ajal paistab Marss taevas niisama heledalt kui Veenus.

Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli. Atmosfäärirõhk Marsi pinnal on võrreldav õhurõhuga 35 km kõrgusel maapinnast. Atmosfäär koosneb peamiselt süsinikdioksiidist, lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%; veeaur, kui see kõik sadestuks Marsi pinnale, moodustaks vaid u 0,02 mm paksuse veekihi. Enne koitu võib Marsi taevas olla hõredaid pilvi. Pooluste piirkonda katab kuni paarikümne meetri paksune valge tahke süsinikdioksiidi ehk süsihappelume kiht (need paistavad nn polaarmütsidena), mille all leidub ka vee jääd.

Enamik Marsi pinda meenutab punakat kivikõrbe. Heledamad alad, nn mandrid, on keskmiselt 3 km kõrgemad tumedatest nn meredest. Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid (läbimõõt alla 3 km) on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica (ladina keeles "Olümpose lumi"), mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Osa pinnavorme — kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid — lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Seda kinnitavad ka viimasel Marsikulguritega Spirit ja Oppurtunity tehtud pinnaseanalüüsid. Arvatakse, et planeedi väike suurus tähendas sisetuuma kiiret jahtumist. Tagajärjeks oli magnetvälja kadumine, mille tulemusena päikesetuul aurustas pinnavee.

Marsi kaaslane Phobos (NASA pilt)

Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid. Phobos tõuseb (läänest) ja loojub (itta) kolm korda ööpäevas, sest ta tiirleb kiiresti. Rohkem kui 100 aastat on väideldud, kas Marsi kuud ja aeg-ajalt planeedi pinnal paistvad tumedad jooned (nn. Marsi kanalid) on mõistusega olendite rajatised, kuid ei kosmoseaparaatide abil tehtud fotodelt ega planeedi pinnaseproovidest pole leitud mingeid väljasurnud ega praeguse tsivilisatsiooni jälgi.

Planeedi lõunapoolusel on jääst sajamiilise tunnikiirusega väljapurskuvad süsihappegaasi joad. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid.

Andmed

• Orbiit: 227940000 km
• Kaugus Päikesest: 1,52 AU
• Kaugus Maast: 55–400 mln km
• Läbimõõt: 6750 km
• Pindala: 144798500 km²
• Ruumala: 1,6318e11 km³
• Mass 6,4219e23 kg
• Aasta pikkus: 687 Maa päeva
• Ööpäeva pikkus: 24 h 37 min
• Pinnatemperatuur: +25°C kuni -125°C, Viking 1 ja Viking 2 andmetel 150 K kuni 295 K
• Gravitatsioon: u 40% Maa omast
• Esimene kosmiline kiirus: 3,6 km/s
• Paokiirus: 5,0 km/s

Vaata ka

• Dariuse kalender

Kirjandus

• Ülo-Ilmar Veltmann, "Marss: planeet, kus on elu?", Valgus, Tallinn 1968, 79 lk

Välislingid

• "Marsil avastati süsihappegaasi purskavad geisrid" Eesti Päevaleht, 21. august 2006
• "Salapärane välgatus NASA Marsi-fotol ajab inimesed ärevile" Eesti Päevaleht, 12. juuni 2008
• "NASA leidis Marsilt jääd" Postimees, 21. juuni 2008
• Kaivo Kopli. "Marsi kahepalgelisuse saladus võib olla lahendatud – asteroiditabamus" Eesti Päevaleht, 27. juuni 2008
• Kaivo Kopli. "Marsi-kulgureil viis tööaastat täis" Eesti Päevaleht, 13. jaanuar 2009
• Kalev Kask. "Marsil võis vett leiduda 1,25 miljonit aastat tagasi" Eesti Päevaleht, 2. märts 2009
• Siim Sepp: "Metaan kaob Marsi atmosfäärist vähem kui aastaga" Novaator, 22. september 2010
• Jaan-Juhan Oidermaa: "Marsi kaaslase vastuolulisse päritolusse hakkab selgus saabuma" ERR Teadus, 29. september 2010