Õhurõhk

Allikas: Vikipeedia

Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.

Õhu liikumine mõjutab õhurõhku enamasti väga vähe, mistõttu võib enamasti kasutada mudelit, milles õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga.

Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast.

Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa. Õhurõhu kahanemine kõrgusega on väikeste kõrgusvahemike korral arvutatav ligikaudse baromeetrilise valemiga

P(h)=P_0 \cdot \exp \left[\frac{-g_0 \cdot M \cdot (h-h_0)}{R^* \cdot T}\right]

kus

P(h)  = rõhk kõrgusel h
P_0   = rõhk lähtekõrgusel h_0
h     = kõrgus meetrites
h_0   = lähtekoha kõrgus meetrites
T    = õhu temperatuur (K)
R^*  = universaalne gaasikonstant: 8.314 N·m /(mol·K)
g_0   = raskuskiirendus: 9.81 m/s2
M    = õhu mooli mass (0.0289644 kg/mol)

Suuremate kõrgusvahemike korral on vaja arvestada õhu temperatuuri ja sellest tingitud tiheduse muutusi kõrgusega.

Õhurõhu vähenemist kõrgusega kasutatakse baromeetriliseks kõrgusemõõtmiseks. Iga 5,54 km kõrguse kohta väheneb õhurõhk poole võrra.

Õhurõhk maapinnal muutub tingituna atmosfääri olekust: kogu õhukihi temperatuur ning suuremastaabiline liikumine – tsüklonid ja antitsüklonid. Väikseid kiireid õhurõhumuutusi on äikesetormide ajal.

Õhurõhku on mõõdetud ja mõõdetakse ka praegu mitmesugustes ühikutes:

  • elavhõbedasamba kõrgusega mm-tes (mm Hg);
  • millibaarides (mbar);
  • hektopaskalites (hPa);
  • elavhõbedasamba kõrgusega tollides (1 toll = 25,4 mm).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]