Moondekivim

Allikas: Vikipeedia
Gneiss on laialt levinud kõrge astme moondekivim.
Skarn on moondekivim, mis tekib magmaplutoonidest pärit hüdrotermaalsete lahuste ja plutoone ümbritsevate karbonaatsete kivimite vahelise keemilise reaktsiooni tulemusel. Selle tagajärjel tekivad kaltsiumi sisaldavad silikaadid (antud juhul roheline pürokseen augiit ja oranž granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal).

Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.

Kõrge rõhk ja temperatuur tähendavad numbriliselt väljendatuna 300 MPa (megapaskal) ja 200°C.

Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Ülejäänud kaks on tard- ja settekivimid.

Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise.

Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor.

Reeglina on moondekivimeile omane suunatud ehk direktiivne tekstuur, mis väljendub selles, et kivimid näevad välja vöödilised, kihilised, kildalised või muul moel orienteeritud. Orienteerituse põhjuseks on peallasuvate kivimite rõhk, mille tõttu on piklike kristallidega mineraalid võtnud energeetiliselt kasulikuma lamava oleku.

Termini "moondekivim" (metamorphic rock) võttis kasutusele briti geoloog Charles Lyell aastal 1833. Algselt anti see nimetus vaid gneissidele ja kristalsetele kiltadele, kuid aja jooksul on termini tähendus avardunud.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]