Islami viis sammast

Allikas: Vikipeedia

Islami viis sammast (usul ad-dīn) on islami viis alustala. Viit sammast peavad sunniidid obligatoorseks.

Islami sammasteks on:

  • Usutunnistus (Shahādah)
  • Palvus (Şalāh)
  • Annetamine (Zakāh)
  • Palverännak (Hajj (hääldus: hadž))
  • Paast (Şawm)

Sahahdah't esimese sambana võiks nimetada islami kõige olulisemaks alustalaks. Ülejäänud nelja sammast kutsutakse üheskoos ibadah.

Usutunnistus (shahādah või shahāda)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Shahāda tuum on kokkuvõtlikult: La ilaha illa Allah; Muhammad rasul Allah. Ehk siis "Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet".

Islami vastuvõtmiseks pole inimesel vaja teha midagi muud, kui lausuda seda fraasi (kalima) kahe tunnistaja juuresolekul. Hiljem korratakse kalimat palvetes ja rituaalides. Kuid islami usutunnistus ei piirdu vaid kalimaga. Shahada eeldab ka järgmiste tõdede omaksvõtmist ja tunnistamist:

  • TaweedAllahi ühtsus, terviklikkus ja jagamatus.
  • Risallah – moslemid peavad uskuma, et Allah on maa peale saatnud 124 000 tõelist prohvetit, kellest viimane on Muhamed.
  • Mala’ikah – usk inglitesse, kelle kaudu Allah on prohvetitega kõnelenud.
  • Kutubullah – usk Koraani ja teiste prohvetlike raamatute (nt enamus Vanast Testamendist) eksimatusse.
  • Yawmuddin – usk Kohtumõistmise Päeva ja ülestõusmisse.
  • Al-qadr – usk maailma saatuse ettemääratusse Allahi poolt.
  • Akhriah – usk elusse pärast surma.

Palvetamine (salah)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas:

  • Fajr – koidikul enne päikesetõusu. Peetakse sunnah´ks ehk on vabatahktlik.
  • Subh - päikesetõusu ajal
  • Dohr – keskpäeval, kui päike on tipus ära käinud (ehk vari on inimesega ühepikkune)
  • Asr – hilisel pärastlõunal (kui vari on inimesest kaks korda pikem)
  • Maghrib – vahetult peale päikeseloojangut
  • Al-Isha – enne südaööd, soovitavalt enne magama minemist

Võimaluse korral tuleks palveid lugeda mošees; kohustuslik on see aga vaid reede keskpäeval. Muul ajal võib moslem palvetada ka omaette. Palvetamise koht peab olema puhas – tavaliselt kasutatakse selleks spetsiaalset vaibakest (musalla). Näoga peab palvetamisel olema suunatud Meka poole (qibla).

Palvetamine määrab ära moslemite päevarütmi. Kutse palvele (adhan) hüüab muezzin mošee kõrgeimast paigast, milleks on tavaliselt minarett. Mošees viib palvet läbi imaam või selle puudumisel keegi autoriteetne meessoost moslem.

Palvetamisele peaks eelnema pesemistseremoonia wuḑū'. Palvetamisega kaasneb kindel asendite tsükkel ehk ra'kah – iga palvekord koosneb kahest kuni neljast ra'kahst. Palvetamise ajal retsiteeritakse koraani esimest suurat: Al-Fatiha´t.

Paastumine (saum või sawm)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paast on tänapäeval kõige rangemal viisil järgitav usurituaal, ehkki ta on üks raskemaid. Islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuu ramadaani vältel, alates hommikuhämarusest, kui on juba võimalik eristada valget lõnga mustast, kuni õhtupimeduseni ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. Paastu pidamise mõte tuleb teadvustada uuesti igal hommikul enne päikesetõusu. Ramadaani ajal pole kohustatud paastuma reisijad, raugad, menstrueerivad naised, rasedad ja imetavad naised ning haiged. Nad võivad seda teha mõnel muul sobival ajal või hüvitavad selle lepitusohvriga (näiteks vaeste toitmisega).

Annetamine (zakah)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohustus anda 2,5% oma sissetulekust vaestele. Araabiakeelne sõna zakah tähendab "kasvamist" või "puhastumist".

On kaht tüüpi zakah't:

  1. kajj, kindel summa, mis baseerub ramadaanikuu jooksul perepea poolt endale ja endast sõltuvatele ostetud toidu hinnal.
  2. rikkuse zakah, mis katab raha, mida saadi ärist, säästudest, sissetulekust jne.

Hadž ehk palverännak Mekasse (hajj)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hadž

Iga muslim peab vähemalt korra elus sooritama palverännaku Mekasse ehk Hadži.