Zoroastrism
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Zoroastrism oli teisel aastatuhandel enne Kristust Pärsiasse saabunud proto-indoeuroopa hõimude religioon, mis järgis prohvet Zarathustra õpetust.
Zoroastristide püha raamat on Avesta, mille vanimad osad (hümnid ja rituaalid) pärit umbes 1500–800 eKr, hilisemad on preestrikoodeks, loitsud, prohvet Zarathustra legendid ja ettekuulutused.
Enne Zarathustrat (6. sajandil eKr) oli Pärsia religioon seotud tulevikukultusega, esivanematekultusega, pühade loomade, päikesejumalakultusega, sarnane India Vedade religiooniga. Edasine areng on aga seotud prohver Zarathustra (Zoroasteri) tegevusega (6. sajandil eKr) ja hilise Avesta filosoofiaga.
[redigeeri] Kirjeldus
On olemas valguse ja headuse maailm, ja pimeduse ja kurjuse maailm. Headuse jõudude eesotsas on jumal Ahuramazda (Ormuzd) (kellel on sarnaseid jooni varasema Assüüria riigi peajumalalt Aššuriga), kurjuse jõudude eesotsas Angramanju (Ahriman). Nad on kaksikvennad. Ahuramazda on loonud kõik hea, puhta, viljakandva, õigluse ja tarkuse, Angramanju aga kurja, rüveda, elutu, õeluse ja rumaluse. Kummalegi allub leegion vaimolendeid ja deemoneid, kelle vahel käib leppimatu võitlus, millest võtavad osa ka inimesed. Ahuramazda tasu inimestele on paradiis, Angramanju tasu on põrgu.
Selline bipolaarsus on dualism, mida religioonides sel kujul esineb harva. Hiina ja India religioonides ning indoeuroopa usundites ilmneb see nõrgalt, Lähis-Ida religioonides tugevamalt. Põhjus on ebaselge – tõenäoline on kunagine võitlus põliselanikest põlluharijate ja vallutajatest rändkarjakasvatajate vahel. Riigiusundiks sai esimese aastatuhande keskpaiku.
Kultus seisnes ohverdamises ja tulekultuses. Preestriseisuse liikmed – atravanid ehk maagid. Kõik ebapuhas oli seotud surmaga. Laip ei tohtinud rüvetada tuld, maad ega vett, kuna need olid pühad. Seetõttu viidi surnukehad katuseta tornidesse dakma´desse röövlindudele nokkida. Oluliseks peeti mitte surnukeha, vaid hinge saatust.
Zoroastrism arendas esimese indoeuroopa religioonina välja ka õpetuse maailma lõpust ja viimsest kohtumõistmisest, mis saabub koos Zarathustra uue kehastuse Saoshjanti tulemisega, kes sünnib neitsist ja päästab õiged inimesed. Maailmalõpu lahingus kurjus ja põrgu eesotsas Angramanjuga hävitatakse.
Avesta järgi on õiglase inimese peavoorused seotud maaharimise ja taimekasvatusega. Kolm rängimat pattu on surnukeha põletamine, raipe toiduks tarvitamine ja loomuvastane suguelu. Hinge saatus pärast surma on sõltuvuses inimese usust Ahuramazdasse ja headesse vaimudesse. Seega usutunnistus määrab pärast surma hinge saatuse.
Panteoni ülejäänud jumalad olid seotud kas Ahuramazda või Angramanjuga. Mitra näiteks oli Ahuramazda vägede juhataja.
Zoroastrism mõjutas tugevasti II–III sajandi pKr Rooma riigis tekkinud idamaiseid õpetusi, eriti mitraismi ja manilust.
Zoroastrism hävitati Iraanis 7. sajandi keskpaigas sissetunginud muhameedlaste poolt. Tänapäeval on tulekummardamine säilinud parsidel, kes elutsevad Lääne-Indias Mumbai ümbruskonnas, ja Iraanis, kus on olemas väike zoroastrialaste kogukond. Mõned inimesed Läänes tunnevad samuti huvi zoroastrimi vastu
