Viru väljak
Viru väljak on väljak Tallinna kesklinnas. Siin ristuvad Pärnu, Narva maantee ja Mere puiestee ning Vana-Viru tänav ja Viru tänav.
|
Väljakul asub ringtee. Seda läbivad kõik Tallinna trammiliinid.
Väljaku erinevad nime variandid[muuda]
- Kuni 1939 aastani Vene turg (vene Русскій рынокъ, Вшивый рынок; saksa Russischer Markt, Läusemarkt). Rahva seas kutsuti ka Täituruks.
- 1939–1940 nimetati väljak Viru väljakuks.
- 1940–1960 Stalini väljak (Teise maailmasõja ajal Wierländischer Platz).
- 1960–1970 Keskväljak.
- Alates septembrist 1970 kannab väljak taas Viru väljaku nimetust[1]
Ehitised ja rajatised Viru väljaku piirkonnas[muuda]
- Metro Plaza (endine Rotermanni kaubamaja hoone, kus tegutses ka Tallinna Aleksandri Gümnaasium (1872–1917)[2]. Uue hoone ehitamisel säilitati hoone Mere puiestee poolne välissein, mida kasutatakse kaetud jalgtänava piirdena), Viru väljak 2
- Viru hotell (1972), Viru väljak 4
- Café Amigo
- Viru Keskus, Viru väljak 4/6
- Viru Keskuse bussiterminal, Viru väljak 6
- Pritsimaja, Vana-Viru tänav 14[3]
- Tammsaare park
Ajalugu[muuda]
13. sajandi alguses ulatus Tallinna lahe rannajoon praeguse Viru ringini, kuid 14. sajandi alguseks oli meri nüüdse Viru väljaku kohalt taandunud. Viru väljaku piirkond oli toona savivõtukohaks ning selle järgi nimetati praegust väljaku idaküljel asuvat Viru tänavat veel 17. sajandi keskel saksa keeles lemstrate, leystrate ehk Savi tänavaks.
Tallinna linnamüüri Viru väravatest kagu pool väljaspool linna kaitserajatiste piire asunud aladel kujunes 1700–1710 rajatud Uue poolbastioni ja Strömbergi reduudi vahelise alale praegusest Sokos Hotell Virust edela poole lai lage ala, mille kirdepoolses osas oli heinamaa, edela poole asus linna puuhoov ja voorimeeste peatuskoht – Vene turg.
Aastatel 1872–1873 ehitati Vene turu lääneküljele Tallinna Linna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi pritsimaja ja turu põhjaküljel avati 1871. aastal Tallinna Aleksandri Gümnaasium.
Uue turu ja Vene turu vahelisel alal (1896. aastal kaotati turg vanalinnas Tallinna raekoja ees ja toodi Virumäe edelaosasse) hakkasid tegutsema pärast 1896. aastat ajutistes hoonetes mitmesugused lõbustusasutused – tsirkus, mehaaniliste liikuvate figuuride teater, näidati vahakujude kollektsioone, loomatopiseid, elusuuruse inimese mudeleid jne.
1902. aastal viidi Vene turult minema vanakraamiturg ehk “täika”, Suure Rannavärava bastionile, 1909. aastal aga toodi sinna üle seni Harju värava juures tegutsenud Heinaturg. Küttepuude, heinte, vilja ja puunõudega kaubitsejad täitsid platsi idakülje peaaegu Tartu maanteeni.
Ajaloolisest Vene turust, mis asus osalt Pritsimaja ja Viru vahel ja osalt Viru hotelli kohal on säilinud väljaku kahe külje hoonestus – pritsimaja ja Rotermanni kaubamaja, kahe ülejäänud külje hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises.
1930nendail aastail asus turu põhjapoolsel küljel liiniautobusside lõpp-peatus.
Väljaku idaküljele ehitati 1975. aastal Teenindusmaja, aga lõplikud mõõtmed sai väljak kui lammutati seda Narva maanteest eraldanud neljakorruseline kivimaja, mis algselt oli ehitatud koolihooneks, kuid lõpus asus seal Punase Risti hoone ja lastepolikliinik ja lõunaküljele ehitati 1970–1972 Viru hotell ning Narva maantee alguses tegutsenud bensiinijaama kohal valmis ka Tallinna Postimaja. Hotelli ja Teenindusmaja vahel paiknes marsuuttaksode peatus.
Viited[muuda]
- ↑ Viru väljak – Päring kohanimeandmebaasist. Eesti kohanimed. Eesti Keele Instituut
- ↑ Hoone, kus 1872–1917 asus Tallinna Aleksandri Gümnaasium. Kultuurimälestiste riiklik register
- ↑ Pritsimaja. Kultuurimälestiste riiklik register
Välislingid[muuda]
- Linda Järve, Viru väljak neelab 1,7 miljardit krooni. Õhtuleht, 23. aprill 1999
- Karin Hallas, Võim ja väljak. Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas kirjutab võimusuhete klaarimisest Tallinna väljakutel, Eesti Ekspress Online: Areen, 23. märts 2000
- Jüri Muttika, Tallinna kaks südant. Eesti Ekspress, 04. mai 2006
- Robert Nerman, Viru väljaku ilme on sajandite jooksul aina muutunud, Postimees, 15.12.2006
