Haljand Udam

Allikas: Vikipeedia

Haljand Udam (8. mai 1936 Rakvere17. detsember 2005 Viterbo, Itaalia) oli eesti orientalist ja esseist.

Ta lõpetas 1959 Tartu ülikooli geoloogina[1], õppis 1963–64 Taškendi ülikoolis ja 1967–71 Moskva Orientalistikainstituudis pärsia keelt ja kultuuri ning kaitses 1971 kandidaaditöö islami spiritualistlikust suunast sufismist. Töötas ka Eesti Entsüklopeediakirjastuses, toimetades nii ühiskonnateadusi kui ka väliskirjandust. Filoloogiateaduste kandidaat.

Haljand Udam tõlkis hindi, urdu, usbeki, tadžiki, pärsia ja araabia keelest, rääkis ka olulisemaid lääne keeli. Tema tõlked pärsia – Umar Hajjami, Rudaki, Saadi värsid, Ali Safi "Inimlikud imetabasused" – ja araabia kultuuriruumi klassikast: "Mulla Nasreddin" ja Ibn Tufaili "Elav ärganu poeg". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Koraani.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. [diplomitöö Kštuti ja Rivati jõe basseini geoloogiast ja epitermaalsest maagistumisest - https://archive.today/Aegy]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Looming, 2006, nr. 2 (Haljand Udami erinumber: lk. 256–267 tema tõlgitud katkendid Koraanist Toomas Haugi järelmärkusega; lk. 268–276 Artur Laast, "Haljand Udami kirju Kirgiisiasse; lk. 277–284 tema tõlge vene keelest: Eduard Limonov, "Mõtete valitsejad"; lk. 285–290 tema artikkel "Limonov, viimane "rahvusvaheline idioot"")

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]