Gustav Hirsch
Gustav Reinhold Hirsch (vene keeles Густав Иванович Гирш; 23. juuli 1828 Kullamaa, Kullamaa kihelkond, Läänemaa, Eestimaa — 7. märts 1907 Tsarskoje Selo, Peterburi kubermang) oli eesti arst (salanõunik), Venemaa keiser Aleksander III ja Nikolai II ihuarst.
Gustav Reinhold Hirsch oli üks esimesi eesti rahvusest arste. Õppis Haapsalu Kreiskoolis, Tallinna Kubermangugümnaasiumis ja 1848–1853 Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias, sai meditsiinidoktori kraadi Varssavi ülikoolist 1854 ja oli seejärel Peterburis sõjaväearst. Võttis arstina osa Krimmi sõjast ümberpiiratud Sevastopolis.[1]
1865–1866 oli Krasnoje Selo keskhospitali ülemarst, kust kutsuti tulevase keisri Aleksander III saatjaks Volga reisil, mille järel jäi ka edaspidi tema arstiks. Hiljem sai temast keisri ihuarst ja ka keiser Nikolai II ihuarst.
Ta oli Peterburi Eesti patrioot, kelle kujunemisele ja tulevasele edukale karjäärile avaldas suurt mõju tema onu Philipp Jakob Karell, kes samuti eestlasest meditsiinidoktorina oli õukonna auihuarst. Hirsch toetas mitmeid Eesti rahva kultuuriüritusi, avaldas tervishoiualaseid artikleid Eesti ajakirjanduses. 1904. aastal valiti Haapsalu linna aukodanikuks teenete eest kuurordi edendamisel ja populariseerimisel.
Doktor Hirch on maetud Peterburi Volkovo kalmistule.
Kullamaa rahvuspäeval 18. oktoobril 2008 avati doktor Gustav Hirschi 180. sünniaasta puhul Kullamaa kirikuesisel platsil Kohila Graniidi valmistatud Gustav Hirschi mälestuskivi.[2][3]
Perekond[muuda | muuda lähteteksti]
Gustav Hirsch sündis Kullamaa koguduse köster Johann Bernhard Hirschi ja Frederika Johanna (sündinud Karell) pojana. Tema vanemad puhkavad Kullamaa kalmistul.[4] Tema ema oli doktor Philipp Jakob Karelli õde.
Ta abiellus Maria Enghoffiga, kes oli eestlasest Uuemõisa mõisavalitseja Siim Enghoffi tütar ja eestlasest sõjaväearsti, tõelise salanõuniku (1906), Püha Aleksander Nevski ordeni kavaleri (1903) Friedrich Fabian Enghoffi (1829–1916) õde.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Яков Кротов: История одного дня. 20 сентября 1890 (ГУСТАВ ГИРШ)
- ↑ Kullamaa vald tähistab täna rahvuspäeva, Lääne Elu, 18. oktoober 2008
- ↑ Kullamaalased meenutasid kahe tsaari ihuarsti, Lääne Elu, 21. oktoober 2008
- ↑ Kalmuaias puhkab Kullamaa kuldne minevik, Lääne Elu, 24. juuli 2004
- ↑ Aadu Lüüs: Philipp Karelli elu ja tegevus., Eesti Kirjandus, nr. 11/1926