Fööniks

Allikas: Vikipeedia

Fööniks on mütoloogiline ja püha tulilind, kes sümboliseerib elu ja surma vaheldumist, ülestõusmist ning surematust. Fööniksi tunneb ära tema värvilise sulestiku, ning kuldsete ja tulipunaste pikkade sabasulgede järgi (olenevalt legendidest ja kultuuridest võib värv olla ka sinine, purpurne või roheline.). Ta elab umbes 600 kuni 800 aastaseks, misjärel ehitab endale kaneeliokstest pesa. Selles põleb fööniks tuhaks, millest ilmub muna, et anda linnule taas elu.

Fööniksi päritolu pole kindel, kuid teda kummardati Bennu-na juba iidsetel aegadel Egiptuses, Heliopolise linnas. Just Heliopolis oli see paik, kuhu usuti, et fööniks oma pesa ehitab. Bennut samastati päikesejumal Ra-ga ning viiteid temale leidub isegi Egiptlaste Surnuteraamatus.

Fööniksi nimi on pärit kreeklastelt ja see tähistas purpurpunast värvi. Nii kreeklased kui roomlased kujutasid fööniksit linnuna, kes meenutas kotkast või paabulindu. Kreeklaste arvates elas fööniks Foiniikias kaevu ääres. Usuti, et igal koidikul peatab päikesejumal Helios oma kaariku, et kuulata kaevus kümbleva fööniksi imekaunist laulu.

Viiteid fööniksile on aga väga paljudes kultuurides. Nii näiteks oli pärslastel Simurgh, hiinlastel Fenghuang, jaapanlastel Hõ-õ või Fushichō (Surematu lind), venelastel Жар-Птица. Fööniks sai mingil hetkel populaarseks ka katoliku kiriku kunstis, kirjanduses ja sümboolikas.