Maydell

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Maydelli suguvõsa aadlivapp
Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp
Maydelli suguvõsa parunivapp (Kuramaa liin)
Maydelli suguvõsa vabahärravapp

Maydell, varem ka Maydel ja Maidel (vene keeles Майдель) on Eestimaa põlisaadli suguvõsa.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Päritolu küsimus[muuda | muuda lähteteksti]

Suguvõsa täpne päritolu on jäänud ebaselgeks. Perekonnalegendi kohaselt pärineb nende nimi ja vapp juba Saksa kuninga Heinrich I Linnupüüdja (916−936) ajast. Väidetavalt saabusid Maydellid Eestimaale ristisõdijatena 1219. aastal Taani kuninga Valdemar II ristiretke ajal.[1] Teistel andmetel said nad oma nime Lüganuse kihelkonnas asunud ja neile kuulunud Maidla küla järgi, mida kirjalikes allikates nimetatakse esmakordselt 1241. aastal (Maydalæ).[2] Sellest on tulenenud hüpotees, et Maydellid võisid põlvneda mõnest eesti ülikust.

Taani päritolu ajaloolane Paul Johansen (1901−1965) tõi rea argumente selle kaitseks, et Maydellid olid eesti päritoluga. Tema teesid on järgmised:

  • Vapp on eesti algupäraga.
  • Maydellidele kuulus vaid väike osa Maidla külast.
  • Nad olid ajavahemikus 1378 − u 1493 Uexküllide vasallisuguvõsa allvasallid.
  • Kaks suguvõsa esimest teadaolevat liiget (Henneke ja Willeken) olid Tallinnas majaomanikud.
  • Willekin Maydell oli ametilt lihunik.
  • Viimasel olid sidemed varaka eestlasega.

Maydellide võrdlemisi suurt maavaldust seletab Johansen sellega, et see soetati tänu abielusidemetele.

Baltisakslane Otto Magnus von Stackelberg nende väidetega ei nõustu ja esitab oma vastuargumendid:

  • Sõna maidel ei ole eesti, vaid alamsaksa päritolu.
  • Henneke Maydelli maavaldus oli suurem, kui Johansen väidab.
  • Ehkki 1404. aastal läänistati Maydellidele Maidla külast üks adramaa, ei välista see võimalust, et suurem osa külast oli juba varem nende valduses.
  • Kuna 1378. aastal sõlmitud müügitehingus on sõnaselgelt ostjana mainitud eestlast, siis peab Maydell olema sakslane.
  • Allvasalli seisus ei viita madalale sotsiaalsele seisundile. Samuti ei olnud Maydellid nii pikka aega allvasallid, nagu Johansen väidab.
  • Nimi Willekin on väga haruldane ja ilmselt ta Maydellide hulka ei kuulunud.
  • Saksamaal Lüneburgis on rida suguvõsasid, mille vapil on samuti palgil kujutatud kolme kala.

Maydellid ja rüütelkonna matriklid[muuda | muuda lähteteksti]

1693. aastal introdutseeriti vabahärra Georg Johan von Maydell (1648 − maeti 1709) Rootsi rüütelkonda; see haru kustus meesliinis 1814. aastal. 1. jaanuaril 1731 introdutseeriti Maidla-Sompa liinist põlvnenud Georg Johann von Maydell (suri 1737), kelle liin kustus tema poja surmaga 1754. aastal. 16. juunil 1729 võeti Piltene rüütelkonna matriklisse Johann Diedrich von Maydell (1695−1776). 21. septembril 1827 immatrikuleeriti Kuramaal Johann Ernst von Maydell (1790−1828) ja 1. mail 1845 Georg Gustav Daniel von Maydell (1791–1876). Eestimaal võeti kogu suguvõsa rüütelkonna matriklisse 1746. aastal. Liivimaal immatrikuleeriti suguvõsa erinevad liinid kokku üheksal korral.

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Maydelli suguvõsa vapp[muuda | muuda lähteteksti]

Maydelli suguvõsa vabahärravapp koos deviisiga

Maydellide vapp on kõnelev vapp. Sellel on kujutatud kolme kalaga äraspalki. On arvatud, et see on Maidla küla läbinud Purtse jõe sümboliks. Selles elanud kalad olid maidlad ehk ründid (Gobio fluvitalis). Vappi on peetud tõendiks suguvõsa eesti päritolu kohta. Vapideviisiks on ladinakeelne Fidem genusque servamus, mis tähendab Me säilitame usu ja (saksa) päritolu.[3]

Maydellide mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eestimaa kubermang:
    • Edise (Etz) (1698−1755), Enivere (Sternberg) (1839−? pandi-, ?−1859 pärusvaldus), Haabneeme (Habbinem) (1874−1882), Harmi (Neu-Harm) (1883−1885), Hertu (Hermet) (1871−1882), Huuksi (Hukas) (1789−1800 ja 1816−1824 pandi-, 1824−1826 pärusvaldus), Härgla (Herküll) (1516−u 1626), Illuste (Illust) (1871−1919), Jootme (Jotma) (1880−1919, fideikomiss), Jõgisoo (Jöggis) (1899−1908), Karinõmme (Karrinöm) (1888−1914), Kavastu (Kawast) (1834−1870), Kehra (Kedder) (1820−? pandi-, u 1820−1847 pärusvaldus), Keskküla (Kesküll) (1788−1883), Kirimäe (Kirrimäggi) (1801−1809 pandi-, 1809−1906 pärusvaldus), Kiska (Kiska) (1845−1919), Kodila (Koddil) (kuni 1517), Konvere (Konfer) (1816−1821 pandi-, 1821−1906 pärusvaldus), Kuimetsa (Kuimetz) (1819−1822, rendivaldus), Kunda (Kunda) (oli 1716), Kurevere (Kurrefer) (1881−1919), Kuru (Kurro) (1771−1919, fideikomiss), Kädva (Kedwa) (1900−1919), Lehetu (Lehhet) (1857−1899), Libumäe (Libbomäggi) (1881−1919), Liivi (Alt-Parmel) (1793−1800, pandivaldus), Loobu (Loop) (u 1757−1790), Lubja (Kalkofen) (1874−1882), Maidla (Wredenhagen) (1586−1670), Maidla (Maidel) (1800−1808 pandi-, 1808−1919 pärusvaldus), Maidla (Tockumbeck) (1594−1801), Maidla (Wrangelstein, tollal Maidel) (u 1363−1499), Malla (Malla) (1812 pandi-, 1812−1840 pärusvaldus), Massu (Massau) (1613−enne 1649), Metsiku (Metzikus) (u 1554−u 1589), Mõisamaa (Moisama) (1800−1810 pandi-, 1810−1822 pärusvaldus), Nabala (Nappel) (1892−pärast 1913, rendivaldus), Nehatu (Nehhat) (1871−1919), Norra (Kaltenborn) (1917−1919), Ohekatku (Odenkat) (XVI sajandi algus), Oidrema (Oidenorm) (1888−1914), Paasvere (Pastfer) (1834−1843 pandi-, 1843−1919 pärusvaldus; jäänukmõis a-st 1919), Paatsalu (Patzal) (1871−1919), Parila (Pargel) (1781−1793), Patsu (Patz) (1793−1800, pandivaldus), Paunküla (Paunküll) (oli 1567), Pikavere (Pickafer) (XV sajand−1515), Pudivere (Poidifer) (1842−1855, pandivaldus), Purila (Purgel) (1900−1919), Päri (Kattentack) (1771−1919, fideikomiss a-st 1839), Pärinurme (Pernorm) (XVI sajandil), Putkaste (Putkas) (1768−1816 ja 1842−1919 pärus-, 1840−1842 pandivaldus), Pühajõe (Pühhajöggi) (1848−1853), Pühatu (Pühhat) (1818−1821 pandi-, 1821−1843 pärusvaldus), Rahula (Rahhola) (1783−1846), Rannamõisa (Vogelsang) (1873−1891), Russalu (Russal) (1887−1903), Räsna (Resna) (1880−1919, fideikomiss), Saulepi (Saulep) (1816−1822, rendivaldus), Sompa (Sompäh) (enne 1641−1499), Sutlema (Sutlem) (u 1469−XVII sajandi algus), Suure-Rõude (Groß-Ruhde) (1811−1820, pandivaldus), Sõtke (Sötküll) (1802−1810 pandi-, 1810−1815 pärusvaldus), Tatruse (Tatters) (kuni 1743, 1765−1772 ja 1782−1860), Teenuse (Stenhusen) (1729−1919, fideikomiss; jäänukmõis 1919−1939), Turpla (Turpel) (1771−1919, fideikomiss), Ubasalu (Neu-Parmel) (1793−1800, pandivaldus), Udeva (Uddewa) (1917−1919; jäänukmõis 1919−1939), Uniküla (Unniküll) (1842 pandi-, 1842−1902 pärusvaldus), Uudeküla (Udenküll) (1830−1839 pandi-, 1839−u 1917 pärusvaldus, fideikomiss), Valtu (Waldau, varem Kotz) (1488−1558 ja 1871−1882), Vatla (Wattel) (1845−1919), Velise (Schloẞ Felks) (1869−1919, fideikomiss a-st 1877), Viimsi (Wiems) (1874−1882), Väike-Lähtru (Klein-Lechtigall) (1879−1881), Väike-Rõude (Klein-Ruhde) (1881−1919), Vääna (Fähna) (u 1726−1733)
  • Ida-Preisimaa:
  • Kuramaa kubermang:
    • Biksti (Bixten) (XVII sajandil, pandivaldus), Cīrava (Zierau) (1596−1711), Cirole (Zirohlen) (1845−1856), Dundaga (Dodangen) (XVII sajandi keskpaik−1711), Kalni (Berghof) (XIX sajandil), Kaltiķi (Kalticken) (XIX sajandil), Kalvene (Kalwen) (1875−1881), Matulišķi (Matulischek) (1814−pärast 1827), Pūņas (Puhnjen) (1673−1776 ja 1851−1858), Pundiķi (Pundicken) (alates 1620), Rāva (Rawen-Duppeldorf) (1646−1711)
  • Liivimaa kubermangu eesti distrikt:
    • Kiidjärve (Kiddijerw) (1875−1919), Koonga (Kockenkau) (1859−1866, rendivaldus), Krüüdneri (Krüdenershof) (1840−1919), Leevi (Löwenküll) (1861−1872), Linnamäe (Linnamäggi) (1835−1836 pandi-, 1836−1919 pärusvaldus; jäänukmõis 1919−1939), Pindi (Bentenhof) (1861−1872), Pootsi (Podis) (1856−1858 pandi-, 1858−1919 pärusvaldus; jäänukmõis pärast 1919), Pühajärve (Wollust) (XVI sajandil, pandivaldus), Rääbise (Repshof) (XVII sajandi algul), Saaluse (Salishof) (1840−1843 pandi-, 1843−1919 pärusvaldus), Tõikvere (Toikfer) (1680−1732), Uniküla (Unniküll) (kuni 1468), Vana-Otepää (Schloẞ Odenpäh) (1836−1854, rendivaldus), Vana-Saaluse (Waldhof) (1840−1919), Vastse-Prangli (Neu-Wrangellshof) (1869−1901), Välgita (Welketa) (1822−1834, rendivaldus)
  • Liivimaa kubermangu läti distrikt:
    • Annasi (Ermes-Neuhof) (1821 pandi-, 1821−1827 pärusvaldus), Budenbroka (Schujenpahlen) (1865−1871, pandivaldus), Daibe (Daiben) (1908−1911), Mārciena (Martzen) (1885−1920, fideikomiss a-st 1887), Mazbrenguļi (Klein-Wrangelshof) (1909−?), Paju (Luhde-Groẞhof) (1815−1820 pandi-, 1820−1827 pärusvaldus), Pedele (Peddeln) (1821 pandi-, 1821−1827 pärusvaldus), Stiene (Ulpisch) (1896−1920), Vīganti (Wiegandshof) (1908−1920)
  • Mecklenburg:
  • Podoolia kubermang:
  • Preisimaa:
  • Saaremaa:
  • Tuula kubermang:

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maydell, Baron Karl von. Das freiherrliche Geschlecht von Maydell. Helsingfors: Druckerei der finnischen Litteraturgeschellschaft, 1868, lk 15-16 [1].
  2. KNR. Maidla [2].
  3. Maydell, Baron Karl von. Das freiherrliche Geschlecht von Maydell. Helsingfors: Druckerei der finnischen Litteraturgeschellschaft, 1868, lk 38 [3].

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz, 1930. Lk 131–158 [4], parandused lk 22-23 [5].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz, 1929. Lk 609–633 [6].
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Kurland. Bd I. Görlitz, 1939. Lk 537–546 [7].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1997. Lk 339-341.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser A. Band V. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1963. Lk 223−287.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser A. Band X. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1977. Lk 207−248.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser. Band XVI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1992. Lk 183−230.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser. Band XXII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 304−356.
  • Gløersen, A. T. Slægten Meidell i Norge og Danmark med talrige nærstaaende familier. I kommission hos Grossererne Holm & Mejdell, 1903.
  • Maydell, Baron Karl von. Das freiherrliche Geschlecht von Maydell. Helsingfors: Druckerei der finnischen Litteraturgeschellschaft, 1868 [8].
  • Maydell, Bogdan Baron. Das freiherrliche Geschlecht von Maydell. 1. Fortsetzung 1868−1894. Reval: Druck von J. H. Gressel, 1895 [9].
  • Maydell, Eduard ja Kurt von. Das freiherrliche Geschlecht von Maydell. 2. Fortsetzung 1895–1978. Tostedt und Bonn: 1979.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]