Tallinna Linna Politseivalitsus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tallinna Linna Politseivalitsus
Ревельское Городское Полицейское Управление vene keeles
Revalsche Polizeiverwaltung saksa keeles
Tallinn, elamu Vene 23 (2).jpg
Tallinna Linna Politseivalitsuse hoone Vene tänav 23, Tallinn
Asutatud 1882[1]
Tegevuse lõpetanud 1917
Peakorter Tallinn
Asukoht Nikolskaja tänav 23, Tallinn
Tegevuspiirkond Tallinna linn
Emaorganisatsioon Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemang

Tallinna Linna Politseivalitsus oli Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu Tallinna korrakaitse ja haldusasutus.

Politseivalitsuse koosseisu kuulusid politseimeister, kvartali- ehk rajooniülevaatajad ja nende abid (linnavaht ehk kardavoi), sekretärid, aktuaarius ja kantseleiametnikud. Politseimeistri nimetas ametisse Eestimaa kuberner.

Korravalitsuse ülalpidamiskulud kandis linn, kus politseivalitsus tegutses, kuid nende käsutusse anti patrullteenistuse läbiviimiseks keisririigi kulul ülalpeetav sõjaväestatud kasakakomando.

Pädevus[muuda | muuda lähteteksti]

Kubermanguvalitsuse eeskirjaga politseile järgmised kohustused:

  • ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks;
  • järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne;
  • kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle;
  • tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve;
  • läbimarssivate sõjaväelaste majutamine;
  • väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine (nõude hind ei tohtinud ületada 20 rubla);
  • kurjategijate vahistamine[2].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva Eestimaa (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) aladel loodi kolm korravalitsust – Tallinnas (24. oktoobril 1803), Tartus (13. juunil 1805) ja Viljandis (10. juulil 1805). 1803. aasta 24. oktoobri Venemaa keisririigi Senati ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate (sõja- ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli Tallinna sõjakuberner, kelle alluvuses oli linna politseivalitsus ja selle ülem – politseimeister. 1862. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, -kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega aga kehtestati Venemaa keisririigi Läänemereprovintsides alles 1888. aastal.

Tallinna linna kaart, 1910

18. mail 1882 muudeti Korravalitsuse (Ревельская Управа Благочиния) nimetus Tallinna Linna Politseivalitsuseks (Городское полицейское управление). Politseireformi ja 1878. aastal Toompea ühendamisega Tallinna all-linnaga, ühise Tallinna linnavalitsuse alla, tulemusel jaotati linn senise 7 linnaosa asemel politseijaoskondade järgi 6 linnaosaks[3]:

Linnade politseivalitsuste ülesanneteks oli määratletud: avaliku korra tagamine; järelevalve streigiliikumise, isikute, seltside tegevuse, trükikodade jm üle — s.o üldise poliitilise meelsuse jälgimine; järelevalve kaubanduseeskirjade täitmise üle; administratiivüleastumiste korral vastutusele võtmine; jooksikute kinnipidamine; järelevalve teede korrashoiu üle; kuritegude puhul juurdluse läbiviimine; kriminaal- ja tsiviilasjade puhul kohtuotsuste täideviimisele pööramine; sõjaväeliste kohustuste täitmise järelevalve; riiklike toetuste jagamine (hoolekandealused, sõjaväelaste perekonnaliikmed); sõjaolukorras riigi kasuks rekvireerimiste teostamine; järelevalve prostituutide üle; seadusandlike aktide teatavakstegemine[4]. Linnade politseivalitsuse koosseisu kuulusid linna politseimeister ja tema kaks asetäitjat (kes olid ametisse valitud linnavalitsuse poolt), jaoskondade pristavid (jaoskonnaülem, участковый пристав), nende abilised (järelevaatajad, полицейский надзиратель, oколоточный надзиратель), linnakordnikud (kardavoi, городничий) ning kantseleiametnikud. Linna politseivalitsuse ülema politseimeistri nimetas ametisse Eestimaa kubermangu kuberner.

Enne 1917. aastat pidasid korda linnapolitseinikud e kardavoid (vene городовой ehk "linnavaht")

Linna politseivalitsuse välipolitsei koosnes jaoskonnapristavitest, pristaviabidest, politseijaoskonna järelevaatajatest, kordnikest ja lihtpolitseiteenistujatest. Suurel tööstusettevõttel võis olla ka eraldi politseijärelevaataja (Nt. vt. Tallinna Linna Politseivalitsuses Balti Manufaktuuris, Dvigateli tehases, Lutheri vabrikus, Põhja Paberi- ja tselluloosivabrikus).

Linna politseivalitsuse juurde asutati 6. juulil 1908 otseselt politseivalitsuse ülemale (politseimeistrile) ja prokurörile allunud jälitusosakonnad (vene keeles сыскное отделение) jälitustegevuse läbiviimiseks, jälitusosakonna ülesandeks oli ka revolutsioonilise liikumise võimalikest ilmingutest Sandarmikorpuse Eestimaa kubermangu ja Politseidepartemangu Eriosakonna teavitamine.

Linna politseivalitsuse juures asunud salapolitsei jaoskond asus Linna politseivalitsuse kõrval Vene tänaval[5].

Linna politseivalitsuse juures tegutsesid politsei arstlikud osakonnad ehk komiteed (врачебно-полицейский комитет), kes teostasid üldist sanitaarjärelevalvet, sh kontrolli ja arvestust prostituutide ja nende liikumise üle.

1. jaanuaril 1916 kinnitas Eestimaa kuberner politseijaoskondade ja sellega ka linnaosade haldusterritooriumite ümberkorraldused. I jsk piires asunud Pelgulinn viidi üle V jsk territooriumiks. Lasnamäe, mis oli seni jaotatud II ja III jsk vahel, allutati III jsk-le. Toompea piirkond, mis oli V jsk piires, viidi VI jsk territooriumiks. Samuti anti senistele numbrilistele linnajagudele nimetused:

  • I – (Balti jaama tagune) Kalamaja);
  • II – Narva (Narva ();
  • III – Tartu (Tartu (3.) linnajagu);
  • IV – Pärnu (Pärnu (4.) linnajagu);
  • V – Paldiski (Baltiski (5.) linnajagu);
  • VI – Kesklinn[6] (Südalinn (6.) linnajagu[7]).

1916. aastal olid Tallinnas, Tallinna Linna Politseivalitsuses järgmised politseiasutused:

  • 1. jaoskond
  • 2. jaoskond,
  • 3. jaoskond
  • 4. jaoskond
  • 5. jaoskond
  • 6. jaoskond
  • Sadama jaoskond (jõepolitsei)
  • Politsei arestimaja

Juhtkond[muuda | muuda lähteteksti]

Politseimeistrid[muuda | muuda lähteteksti]

Korravalitsus 1805−1882[muuda | muuda lähteteksti]

Alates Kuni Nimi Auaste
Joachim von Hueck (1764−1810) major
Ludwig Andreas von Reutz (1764−1810)[8]
1860
1865
Woldemar von Renteln (1815−1906) alampolkovnik
1865
1880
Wilhelm von Wolff (1802−1890) polkovnik
1880
1882
Paul Adam Johann von Nottbeck (1836−1895) õuenõunik

Politseivalitsus 1882−1917[muuda | muuda lähteteksti]

Alates Kuni Nimi Auaste Märkused
1882
1895
Paul Adam Johann von Nottbeck (1836−1895) kolleegiuminõunik
1895
1897
Wilhelm Karl Hermann Nieländer (1860−1929) titulaarnõunik Kohusetäitja
1897
1903
Wilhelm Karl Hermann Nieländer (1860−1929) titulaarnõunik (a-st 1900 kolleegiumiassessor)
1903
1904
Woldemar von Glasenapp (1849−?) õuenõunik (a-st 1903 kolleegiuminõunik)
1904
1906
Grigori Aleksejevitš Norbekov porutšik Kohusetäitja
1906
1907
Grigori Aleksejevitš Norbekov porutšik
1907
1916
Lev Grigorjevitš Tsitserošin (1870–1920)[9] kapten (a-st 1909 alampolkovnik)
1917[10]
Anton Õunapuu (1887−1919)

Politseimeistri abid[muuda | muuda lähteteksti]

Kuni 1908 Ivan Petrovitš Gensior[11]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "РЕЕСТР ХРОНОЛОГИЧЕСКИЙ ПОЛНАГО СОБРАНИЯ ЗАКОНОВ РОССИЙСКОЙ ИМПЕРИИ ТОМ III". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. detsember 2008. Vaadatud 2. juulil 2022.
  2. 1.2.3.1. Politseivalitsused
  3. Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 17-18
  4. 1.2.4.1. Politseivalitsused II, www.eha.ee
  5. Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910 lk 72
  6. Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 18
  7. Wabatahtliste kutsumine rahwawäkke, Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918
  8. FINDBUCH ZUM NACHLASS KARL ERNST VON BAER (1792—1876), GIESSEN UNIVERSITÄTSBIBLIOTHEK 1999, s 66
  9. Tallinna sõnumid. Endine Tallinna politseimeister Tsitjeroschin tänavu kevadel Odessas plekilisse soojatõppe ära surnud., Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 188, 24 august 1920
  10. Anton Õunapuu lühike elulugu, www.skaut.ee
  11. Tallinna elu. Keisripäevad Tallinnas, Koit : [Päevalehe lühendatud väljaanne], 6 juuni 1908, nr 43, lk 3