Tallinna Linna Politseivalitsus

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tallinna Linna Politseivalitsus
Ревельская Управа Благочиния vene keeles, Revalsche Polizeiverwaltung saksa keeles
Asutatud 1882[1]
Tegevuse lõpetanud 1917
Peakorter Tallinn
Tegevuspiirkond Tallinna linn
Emaorganisatsioon Eestimaa kubermanguvalitsus

Tallinna Linna Politseivalitsus oli Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangu Tallinna korrakaitse ja haldusasutus.

Politseivalitsuse koosseisu kuulusid politseimeister, kvartali- ehk rajooniülevaatajad ja nende abid (linnavaht ehk kardavoi), sekretärid, aktuaarius ja kantseleiametnikud. Politseimeistri nimetas ametisse Eestimaa kuberner.

Korravalitsuse ülalpidamiskulud kandis linn, kus politseivalitsus tegutses, kuid nende käsutusse anti patrullteenistuse läbiviimiseks keisririigi kulul ülalpeetav sõjaväestatud kasakakomando.

Kubermanguvalitsuse eeskirjaga politseile järgmised kohustused:
  • ehitiste järelevalve ja kruntide kättenäitamine ehituste otstarbeks;
  • järelevalve toiduainete hindade üle; hoolekanne;
  • kontroll tsiviil- ja kriminaalkohtute otsuste täitmise üle;
  • tuleohutuse järelevalve; sildade ja teede korrashoiu järelevalve;
  • läbimarssivate sõjaväelaste majutamine;
  • väiksemate kriminaal- ja tsiviilkohtuasjade arutamine (nõude hind ei tohtinud ületada 20 rubla);
  • kurjategijate vahistamine[2].

Tallinna politseimeistrid[muuda | muuda lähteteksti]

Tänapäeva Eestimaa (Eestimaa ja Liivimaa kubermang) aladel loodi kolm korravalitsust – Tallinnas (24. oktoobril 1803), Tartus (13. juunil 1805) ja Viljandis (10. juulil 1805). 1803. aasta 24. oktoobri Venemaa keisririigi Senati ukaasi kohaselt kuulus Tallinn nn koosseisuväliste linnade hulka, mis elanike arvu järgi tulnuks lugeda väikelinnaks, kuid seaduse eritingimuste kohaselt kuulus kolmandasse, segasadamate (sõja- ja kaubasadam) kategooriasse. Kõrgemaks tsiviilvõimu esindajaks Tallinnas oli Tallinna sõjakuberner, kelle alluvuses oli linna politseivalitsus ja selle ülem – politseimeister. 1862. aastal võeti Venemaal vastu Venemaa sisekubermangude politsei ümberkorraldamise seadus, mis koos kõigi linnade politseivalitsuste, -kohtute ja -ametite töökorralduse muudatustega aga kehtestati Venemaa keisririigi Läänemereprovintsides alles 1888. aastal.

Tallinna linna kaart, 1910

18. mail 1882 muudeti Korravalitsuse nimetus Tallinna Linna Politseivalitsuseks (Городское полицейское управление). Politseireformi tulemusel jaotati linn senise 7 linnaosa asemel politseijaoskondade järgi 6 linnaosaks[10]:


1. jaanuaril 1916 kinnitas Eestimaa kuberner politseijaoskondade ja sellega ka linnaosade haldusterritooriumite ümberkorraldused. I jsk piires asunud Pelgulinn viidi üle V jsk territooriumiks. Lasnamäe, mis oli seni jaotatud II ja III jsk vahel, allutati III jsk-le. Toompea piirkond, mis oli V jsk piires, viidi VI jsk territooriumiks. Samuti anti senistele numbrilistele linnajagudele nimetused:

  • I – (Balti jaama tagune) Kalamaja);
  • II – Narva (Narva ();
  • III – Tartu (Tartu (3.) linnajagu);
  • IV – Pärnu (Pärnu (4.) linnajagu);
  • V – Paldiski (Baltiski (5.) linnajagu);
  • VI – Kesklinn[11] (Südalinn (6.) linnajagu[12]).

1916. aastal olid Tallinnas, Tallinna Linna Politseivalitsuses järgmised politseiasutused:

  • 1. jaoskond
  • 2. jaoskond,
  • 3. jaoskond
  • 4. jaoskond
  • 5. jaoskond
  • 6. jaoskond
  • Sadama jaoskond (jõepolitsei)
  • Politsei arestimaja

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. РЕЕСТР ХРОНОЛОГИЧЕСКИЙ ПОЛНАГО СОБРАНИЯ ЗАКОНОВ РОССИЙСКОЙ ИМПЕРИИ ТОМ III
  2. 1.2.3.1. Politseivalitsused
  3. Tallinna Sõber, nr. 34, 22 august 1880
  4. Toomas Karjahärm, Sotsialistid ja terroristid 1905. aasta revolutsioonis II, lk 10
  5. Станислав Смирнов: Последний полицмейстер, Nizegorodskaja Pravda №144 (2010), 29. detsember 2010
  6. Tallinna sõnumid. Endine Tallinna politseimeister Tsitjeroschin tänavu kevadel Odessas plekilisse soojatõppe ära surnud., Tallinna Teataja (1910-1922), nr. 188, 24 august 1920
  7. Perekonnaleht : Päevalehe, Aja ja Koidu hinnata kaasanne, 1 september 1912
  8. Tallinna elu. Keisripäevad Tallinnas, Koit : [Päevalehe lühendatud väljaanne], 6 juuni 1908, nr 43, lk 3
  9. Anton Õunapuu lühike elulugu, www.skaut.ee
  10. Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 17-18
  11. Raimo Pullat. Tallinnast ja tallinlastest. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk 18
  12. Wabatahtliste kutsumine rahwawäkke, Riigi Teataja, nr. 2, 28 november 1918