Ülo Vooglaid

Allikas: Vikipeedia
Ülo Vooglaid 2012. aastal.

Ülo Vooglaid (sündinud 29. augustil 1935 Tallinnas) on eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lõpetas aastal 1960 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal, aastal 1970 kaitses ta filosoofiakandidaadi väitekirja.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Vooglaid oli aastatel 19651975 TRÜ õppejõud ning sotsioloogialabori rajaja ja selle juhataja. Ta vallandati ja heideti NLKP-st välja, sest tema teadustöö tulemused polnud kooskõlas Eesti NSV juhtkonna ideoloogiliste taotlustega. Töötas aastatel 19751977 Eesti NSV Kergetööstuse Ministeeriumi Töö ja Juhtimise Teadusliku Organiseerimise Keskuses ja aastatel 19771986 Eesti NSV Rahvamajanduse Juhtivate Töötajate ja Spetsialistide Kvalifikatsiooni Tõstmise Instituudis, oli aastatel 19861989 Pirgu Arenduskeskuse juhataja[1]. Tartu Riikliku Ülikooli sotsioloogialaboris uuriti peamiselt sotsiaalse kommunikatsiooni, töö ja tootmise ning perekonna- ja koduelu probleeme. Oma suurimaks praktiliseks saavutuseks peab Ülo Vooglaid tänaseni Tartu Riikliku Ülikooli sotsioloogialabori rajamist. Enne sõda õpetati Tartu Ülikoolis sotsioloogiat ainult ühe õppetooli raames. Labor tekkis 1966. aastal olude kiuste, tänu Hruštšovi sulast tingitud segadusele parteiorganites ja julgeolekusüsteemis ning loomulikult ka tollase TRÜ rektori Fjodor Klementi kavalusele ja osavusele. Nimelt tellis Klement NSVL Kõrgema ja Keskerihariduse Ministeeriumist “sotsioloogiakabineti juhataja” ametikoha.TRÜ sotsioloogialaborisse ja selle ümber koondus tollase ülikooli ärksam ja elavam osa, kelle huvid olid seotud sotsiaalteadustega. Kõrghetkel oli laboris 75 inimest ja sellise töötajate arvuga oli see suurim sotsioloogiaalane asutus Nõukogude Liidus. Suursündmuseks kujunes sotsioloogialabori korraldusel hilisema Tartu Ülikooli audoktori Vladimir Jadovi loengutesarja põhjal ilmunud NSVL esimene sotsioloogiaõpik, millest tänaseks on ilmunud kümmekond trükki. (Ivar Tröner. Aeg ja Vaim, Lk, 224. Kirjastus SEIS 2015.a)

Oli Eesti Kongressi liige.

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema poegade seas on Varro Vooglaid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 620.

ÜLO VOOGLAID. AEG & VAIM,SE&JS KIRJASTUS 2015, KOOSTAJA, IVAR TRÖNER

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]