Ärma talu

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Ärma talu (ka: presidendikodu) on kinnistu Viljandi maakonnas Abja vallas Veskimäe külas Abja-Paluojast mõne kilomeetri kaugusel. Talu kuulub Ilveste suguvõsale juba 1763. aastast.[viide?]

Kinnistu on kantud kinnistusraamatusse numbriga 145039. Kinnistul on põllu- ja metsamaad kokku 80,1 hektarit. Talu pindala on 82 hektarit.[1]

Ärma talu omanik (eeltoodud aadressiga) on president Toomas Hendrik Ilves.[viide?] Ärma talu on välja renditud osaühingule Ermamaa (registrisse kantud 18.01.2005, registrinumber 11097847), mille juhatuse liige on Evelin Ilves ja kannab nimetust Ärma turismitalu.

Alates 2006. aastast kasutati seda presidendi residentsina, väliskülaliste vastuvõtuks ja president Toomas Hendrik Ilvese ööbimiseks.

Ärma talu turismikompleksiks muutmine[muuda | muuda lähteteksti]

Evelin Ilves hakkas vanast ja lagunenud taluelamisest kujundama tänapäevast majapidamist. Selleks elas ta ise mitu aastat Ärmal. Ta asutas osaühingu Ermamaa OÜ ja ettevõte võttis talukompleksi oma vara hulka. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vahendusel sai Ermamaa 13. märtsil 2006 Euroopa Liidu tõukefondist ligi 2 979 000 krooni ehk 190 392,80 eurot toetust. Projekti omafinantseering oli 50 protsenti.[2]

Külalismaja numbritoad kandsid suurmeeste nimesid: Lennart Meri, Winston Churchill, Gustav Adolf jne. Konverentsi- ja kinosaal nimetati Euroopa Liidu asutaja Robert Schumani järgi.[1]

2007. aasta juunis kuulutati välja turismikompleksi hinnakiri. Ärma talu oli suhteliselt kallis. Külalismaja tubade hinnad üheks ööks kahele maksnuks 1625–6900 krooni ja kõige kallim olnuks see presidendisviidis. Kogu kompleksi üürimine ööpäevaks maksnuks 25 900 krooni. Lisatasu eest saanuks pargis lõket teha (310 krooni), lemmiklooma kaasa võtta (310 krooni päevas) ja jalgratast rentida (75 krooni tunnis). Kolmveerandtunnisel ekskursioonil Ärma talu maadel saanuks osaleda 465 krooni eest ühe ekskursandi kohta. Teenuseid olnuks teisigi.[1]

Ilveste endi sõnul sai neist presidendipaar ootamatult. Selgus, et presidendile kehtivate rangete turvanõuete tõttu ei saa Ärma talukompleks sisuliselt konverentsikeskuse ja külalismajana toimida. Näiteks kui president sooviks ootamatult oma tallu sõita, tuleks kõigepealt kõik külastajad evakueerida, seejärel sooritada täiendav turvakontroll ja alles siis võiks president tallu tulla.[1]

Probleemi lahendamiseks võttis Toomas-Hendrik Ilves sama aasta juuli lõpus Ärma talu oma abikaasa ettevõttelt Ermamaa rendile. Vastavat summat ei avalikustatud. Turismiobjektide rendileandmine pole Eestis levinud ja seetõttu ei osanud kinnisvaraasjatundjadki umbkaudugi hinnata rendisumma suurusjärku.[3]

Niisugune otsus tekitas ajakirjanduses kriitikat. Mihkel Mutt nimetas seda skisofreeniliseks olukorraks[4] ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Tarmu Tammerk rääkis, et see on korruptsiooniohtlik juhtum, eriti kui rendisumma peaks olema väga suur.[3]

Ärma talu skandaal[muuda | muuda lähteteksti]

12. oktoobril 2016 puhkes skandaal kui ajaleht Postimees kirjutas, et OÜ Ermamaa sai 2006. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu Euroopa Liidu struktuurifondidest 190 000 € toetust[5] ja peab vastavalt 2012. aastal vastu võetud EASi otsusele sellest tagastama ainult 10 % ehk 19 039 eurot[6]. See oli märkimisväärne, sest teistelt ajavahemikus 2004-2006 turismi jaoks toetust saanud, kuid turismiga mitte tegelenud ettevõtjatelt küsiti toetus täielikult tagasi[7]. EAS põhjendas Ermamaale tehtud erandit asjaoluga, et talus on presidendi ametisoleku aja jooksul võõrustatud arvukalt väliskülalisi ja mitteametlikke külalisi[8].

Teema tuli arutamisele Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjonis ja komisjoni esimees Artur Talvik ütles meedias, et tema arvates sooviti teadlikult teha otsus Ilvese kasuks[9], kuid 2012. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse esimeheks olnud Maria Alajõe ütles, et otsust ei mõjutatud poliitiliselt[10]. Toomas Hendrik Ilves ütles meediale, et ta oli otsusest teadlik juba 2012. aastal, kuid ei teadnud otsuse detaile[11]. Rahandusministeerium viis läbi auditi, mis leidis et EASi otsus oli ekslik ja toetus tuleks tagastada 90 % ulatuses. Lisaks leidis rahandusministeerium, et riigil tuleks deklareerida 90 protsenti Ermamaale makstud toetusest mitteabikõlblikuks ja alustada protseduuri selle tagasi maksmiseks Euroopa Komisjonile[12]. EAS täitis selle nõudmise ja maksis summa ise Euroopa Liidule tagasi[13].

Omandiõigusega seonduv (2015)[muuda | muuda lähteteksti]

17. aprilli 2015 presidendi kantselei pressiteates anti teada, et Toomas Hendrik Ilvese ja Evelin Ilvese abielulahutuse, mis jõustub 30. aprillil 2015, kokkuleppe kohaselt jääb Ärma talu Toomas Hendrik Ilvese ainuomandisse ja on tema kui Vabariigi Presidendi ametikodu.[14]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]