Belgrad

Allikas: Vikipeedia
Belgrad

serbia Београд / Beograd

Pindala 3227 km²
Elanikke 1 281 801 (2009)[1],
eeslinnadega 1 710 000

Koordinaadid 44° 49′ N, 20° 27′ E
Belgrad (Serbia)
Belgrad

Belgrad on Serbia pealinn. Sellel on 2. järgu haldusüksuse staatus.

Suurlinnas, mis asub Sava jõe suubumiskohas Doonau peajõkke, elab ligi veerand riigi elanikest. Jõgede liitumiskohal asub Suur sõjasaar (serbia Велико ратно острво), ja selle lähedal Belgradi sadam, mis kooldub ümber vanalinna kirdepoolsema osa.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Lõunaslaavi päritolu nimi Beograd tähendab serbia keeles 'valget linna'.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Belgrad kui ajalooline piirilinn, mis paiknes Austria-Ungari ja Osmanite impeeriumite vahel, on läbi aegade jäänud sadakonna sõja teele ning seda on vähemalt 44 korral vallutatud ja laastatud.

Vanaaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Belgradi lähistel asunud Vinča on oluline arheoloogiline leiukoht, mille järgi on nime saanud 6.–3. aastatuhandel eKr Doonau aladel levinud Vinča kultuur.

Tänasele linnale panid aluse keldi hõimud 3. sajandil eKr. Linna keldikeelse nime Singidūn muutsid roomlastest vallutajad ladinapäraseks Singidunum'iks. 3. sajandil anti Singidunumile Rooma koloonia staatus. 395. aastal läks linn Bütsantsi riigi koosseisu.

Keskaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajal hõivasid Belgradi üksteise järel mitmed rändhõimud ja pikemat aega oli linn avaaride käes. Lõunaslaavlased saabusid piirkonda 7. sajandil. Aastasadade vältel võitlesid Belgradi pärast Bütsants, Ungari kuningriik ja Bulgaaria kuningriik. Serblasest valitsejate kätte läks Belgrad kingitusena Dragutinilt, Ungari kuninga äialt.

Aastatel, mil Serbia impeerium oli sunnitud taanduma lõunast peale suruvate Osmanite ees, sai Belgradist Serbia despootide pealinn. 1427. aastal loovutati linn Ungarile, serblaste pealinnaks sai Smederevo.

Juulis 1456, 3 aastat pärast Konstantinoopoli langemist Osmanite kätte, piiras Türgi sultan Mehmed II suurte vägedega Belgradi, kuid ei suutnud Ungari väejuhi János Hunyadi juhitud kristlaste vägesid võita. Paavsti korraldusel pidid kirikud üle Euroopa Belgradi kaitsjate eest palvetama, kutsuma lõunakella lüües. Katoliiklikes kirikutes on selline komme säilinud tänapäevani.

Uusaeg[muuda | muuda lähteteksti]

Belgradi kujutav gravüür aastast 1521
Belgradi kujutav vana postkaart aastast 1890
Belgradi kaart aastast 1905

1521. aastal vallutas Osmanite riik lõpuks siiski Belgradi. Linnast sai Belgradi pažalíki keskus ja Osmanite riigi suuruselt teine linn Euroopas, suurem oli vaid pealinn Konstantinoopol. 17. ja 18. sajandil vallutasid Belgradi mitu korda Saksa-Rooma riiki kuulunud Austria ertshertsogkonna väed, kuid Osmanitel õnnestus linn alati tagasi võita.

Pärast Serbia osalist iseseisvumist 19. sajandil toodi esialgu Kragujevacis asunud Serbia vürstkonna pealinn 1841. aastal Belgradi üle, olles aastatel 18821918 Serbia kuningriigi pealinn. Teisel pool Sava jõge asuv Zemun kuulus Esimese maailmasõjani Austria-Ungarile ja ühendati alles seejärel Belgradiga.

Uusim aeg[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1918–2003 oli Jugoslaavia pealinn, aastatel 2003—2006 Serbia ja Jugoslaavia pealinn.

Üritused[muuda | muuda lähteteksti]

Štark Arena

Belgradis on toimunud

Haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Belgradi omavalitsuste kaart
Aerofoto

Linn jaguneb 17 omavalitsuseks, neist 10 on linnalised ja seitse eeslinna staatusega.

Nimi Pindala (km²) Rahvaarv (2002) Linn/eeslinn
Barajevo 213 24 641 Eeslinn
Čukarica 156 168 508 Linn
Grocka 289 75 466 Eeslinn
Lazarevac 384 58 511 Eeslinn
Mladenovac 339 52 490 Eeslinn
Novi Beograd 41 217 773 Linn
Obrenovac 411 70 975 Eeslinn
Palilula 451 155 902 Linn
Rakovica 31 99 000 Linn
Savski Venac 14 42 505 Linn
Sopot 271 20 390 Eeslinn
Stari Grad 5 55 543 Linn
Surčin 285 55 000 (hinnang) Linn
Voždovac 148 151 768 Linn
Vračar 3 58 386 Linn
Zemun 154 136 645 Linn
Zvezdara 32 132 621 Linn
Kokku 3227 1 670 000
Allikas: Serbia Vabariigi Statistikaamet

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Uus-Belgradi vaade "Pobedniku" monumendi juurest

2011. aasta rahvaloenduse järgi elas Belgradis 1 659 440 inimest. Rahvusgrupid jagunesid järgnevalt[2]:

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aasta seisuga toodetakse 40% Serbia SKP-st Belgradis.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Avala teletorn

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. beograd.gov.rs vaadatud 23.05.11
  2. pod2.stat.gov.rs vaadatud 13.02.21
  3. kombeg.org.rs vaadatud 23.05.11

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]