John Vane
Ilme
| John Robert Vane | |
|---|---|
|
John Robert Vane (1965) | |
| Sündinud |
29. märts 1927 Tardebigge, Worcestershire, Suurbritannia |
| Surnud |
19. november 2004 (77-aastaselt) Kent, Suurbritannia |
| Alma mater |
Birminghami Ülikool Oxfordi Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | farmakoloogia |
| Tunnustus | Nobeli meditsiiniauhind (1982) |
John Robert Vane (29. märts 1927 – 19. november 2004) oli Suurbritannia farmakoloog, kes pälvis 1982. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna prostaglandiinide ja nendega sarnaste bioloogiliselt aktiivsete ainetega seotud avastuste eest.
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Prostaglandiinid on hormoonitaolised ained, mis reguleerivad organismis mitut olulist protsessi, seal hulgas immuunsusvastust. 1971. aastal näitas John Vane, et atsetüülsalitsüülhape – aine, mida leidub valu leevendavates ja palavikku alandavates ravimites nagu aspiriin – pärsib nende teket. 1976. aastal avastas ta prostatsükliini prostglandiini, mis laiendab kõige väiksemaid veresooni ja erinevalt teatud teistest prostglandiinidest pärsib vere hüübimist põhjustavate trombotsüütide teket.[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1998 – valiti USA Meditsiiniakadeemia välisliikmeks
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "John R. Vane Facts". Nobel Media AB 2021. 29.05.2021. Vaadatud 29.05.2021.