Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia

Allikas: Vikipeedia
Akadeemia peahoone Zagrebis (foto 2006)
Akadeemia palee Zagrebis (foto enne 1900)
Akadeemia loomise eestvedaja piiskop Josip Juraj Strossmayer
Akadeemia välisliige Svante Pääbo, eesti juurtega Rootsi-Saksa paleogeneetik
Akadeemiasse on kuulunud horvaadi päritolu Leopold Ružička, Nobeli keemiaauhinna laureaat

Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia (horvaadi keeles Hrvatska akademija znanosti i umjetnosti; akronüüm HAZU) on Horvaatia teadusakadeemia, riigi tähtsaim teadusasutus.

Akadeemia on Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA liige. Ta asutati 1866. aastal Zagrebis piiskop Josip Juraj Strossmayeri eestvedamisel esialgse nimega Jugoslaavia Teaduste ja Kunstide Akadeemia. Akadeemia esimene president (1866–1886) oli ajaloolane Franjo Rački. Sõltumatu Horvaadi Riigi ajal (1941–1945) kandis akadeemia nimetust Horvaatia Teaduste ja Kunstide Akadeemia. Jugoslaavia Föderatiivse Rahvavabariigi koosseisus tegutses akadeemia vana nime all edasi.[1]

Akadeemia liikmeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia liikmeskonda kuuluvad tegevliikmed (piirarv 160), assotsieerunud liikmed (100) ja välisliikmed (160). Varem valiti akadeemiasse ka auliikmeid. Akadeemia liikmeskond on jagatud teadusvaldkondade alusel 9 osakonda:

Tegevliikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Välisliikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Auliikmeid läbi aegade[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Osnutak Akademije. info.hazu.hr

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]