Tarmo Vahter

Allikas: Vikipeedia
Tarmo Vahter esinemas 30. mail 2013 kirjandusfestivali HeadRead raames Tallinna Keskraamatukogus

Tarmo Vahter (sündinud 1970) on eesti ajakirjanik, ajalehe Eesti Ekspress peatoimetaja asetäitja. Ta on avaldanud raamatuid Eesti lähiajaloost.

1994. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal.[1]

1996. aastal koostas Vahter koos Pekka Ereltiga brošüüri "Meie Lennart. President Lennart Meri mitteametlik elulugu anekdootides, karikatuurides, fotodes ja ütlustes". Teos ilmus vahetult enne presidendivalimisi. Lennart Meri 70. juubeliks märtsis 1999 ilmus sellest ümbertöötatud ja täiendatud väljaanne "Meie Lennart" (Tänapäev).

2009. aastal avaldas Vahter raamatu "Lennart Meri. Kolmat põlve poliitik" (Eesti Ekspressi Kirjastus), mis jutustas presidendi suguvõsa elust alates 20. sajandi algusest kuni Stalini aja lõpuni. Teos tõi päevavalgele, et presidendi vanaisa Otto Meri valiti 1904. aastal Konstantin Pätsi kaasvõitlejana Tallinna linnavolikogusse.

2010. aastal sai Vahter ajakirjanike liidult ja kultuurkapitalilt Juhan Peegli stipiendiumi raamatu kirjutamiseks Eesti taasiseseisvumisest. "Vaba riigi tulek. 1991. Kuus otsustavat kuud" (Eesti Ekspressi Kirjastus) ilmus 2011. Teos põhineb Eesti välisministeeriumi, politsei jt riigiasutuste, aga ka USA arhiivide seni avaldamata materjalidel. Eesti piirikaitse korrapidaja päevaraamatu kannete põhjal taastab raamat augustiputši käigu Eestis.

2012. aastal ilmus "Vaba riigi tulek" vene keeles pealkirjaga "Эстония: жаркое лето 91-го. Августовский путч и возрождение независимости" (Hea Lugu).

Augustis 2015 avaldas Vahter dokumentaalteose ""Karuks istus vangitornis..." 1980 – aasta, mis raputas Eestit" (Hea Lugu). Raamat algab Karl Vaino võimuletulekuga 1978 ja tipneb kooliõpilaste rahutustega sügisel 1980. Teos põhineb suuresti seni kasutamata arhiivimaterjalidel, samuti 150 intervjuul, sealhulgas endiste EKP Keskkomitee parteiametnike, miilitsatöötajate, prokuröride ja KGB ohvitseridega.

Vahter on pälvinud mitu ajakirjandusauhinda. Ta sai Bonnieri uuriva ajakirjanduse preemia 1996. aastal lindiskandaali ja 2008. aastal maadevahetuse kajastamise eest Eesti Ekspressis.

Ajalehtede liidu aasta olemusloo preemia on Vahter saanud neljal korral: 2001 – artikliga Lennart Meri 1930. aastate Berliini kooli klassivenna ülesleidmisest; 2002 – Arnold Rüütli presidendivalimiste võidukast kampaaniast; 2003 – välisminister Kristiina Ojulandi ja kantsler Indrek Tarandi konfliktist; 2014. pälvis ta olemusloo preemia haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovskist kirjutatud portreelooga.

2009. aastal kuulus Vahter koos Janar Filippovi ja Madis Jürgeniga Eesti Ekspressi tiimi, mis võitis ajalehtede liidu aasta uudisloo preemia.

1995. aastal avaldasid Vahter, Karlo Funk ja Janno Toots Eesti Ekspressis artikli, kus tõid käibele sõna "pintsaklipslane".

Tema vend Tauno Vahter on kirjastuse Tänapäev peatoimetaja.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]