Günter Blobel

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Günter Blobel
Gunter Blobel 2008 1.JPG
Sündinud 21. mai 1936
Waltersdorf, Alam-Sileesia (Niegosławice, Lubuszi vojevoodkond
Surnud 18. veebruar 2018
New York, Ameerika Ühendriigid
Abikaasa(d) Laura Maioglio
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) mikrobioloogia, molekulaarbioloogia
Töökohad Wisconsini Ülikool, Howard Hughesi meditsiiniinstituut, Rockefelleri ülikool
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (1999)

Günter Blobel (21. mai 193618. veebruar 2018) oli Sileesia päritolu Saksa-Ameerika bioloog. Ta sai 1999. aastal Nobeli auhinna avastuse eest, et valkudel on sisemised signaalid, mis reguleerivad nende transporti ja asukohta rakus.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Günter Blobel sündis Alam-Sileesias Waltersdorfi külas (praegu Niegosławice Lubuszi vojevoodkonnas) mis asus tollal Ida-Saksamaal. 1945. aasta jaanuaris põgenes tema pere kodumaalt Sileesiast Dresdenisse et põgeneda edeneva Punaarmee eest . Dresdeni pommitamise ajal viibis tollal 8-aastane Blobel oma perega sugulaste talus linnast läänes. Pärast sõda kasvas Blobel üles ja käis gümnaasiumis Saksimaal Freibergi linnas. Ta õppis meditsiini ja lõpetas 1960. aastal Tübingeni ülikooli. Pärast kaheaastast arstipraktikal töötamist kolis ta vanema venna järel Wisconsini osariiki Madisonisse, astudes Wisconsini Ülikooli. Blobel lõpetas 1967. aastal doktorikraadiga, seejärel asus ta ülikooli mikrobioloogia professoriks.[1]

Blobel nimetati 1986. aastal Howard Hughesi meditsiiniinstituuti. Talle anti 1999. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna signaalpeptiidide avastamise eest.

Blobel suri 18. veebruaril 2018. aastal New Yorgis vähki.[2][3]

Filantroopia[muuda | muuda lähteteksti]

Blobel sai tuntuks enda toetuse tõttu Dresdeni ülesehitamiseks, olles 1994. aastal mittetulundusühingu "Dresdeni Sõbrad" asutaja ja president. Ta annetas kogu Nobeli auhinna raha Dresdeni taastamiseks, eriti Frauenkirche (valmis 2005. aastal) ülesehitamiseks ja uue sünagoogi rajamiseks. Ka Leipzigis aitas ta taastada mitmeid olulisi kirikuid.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Blobel kaotas oma vanema õe õhurünnakus 1945. aastal, vahetult pärast Dresdeni pommitamist, kuid vanem vend elas sõja üle ja sai USAs veterinaariks.[4] Blobel töötas alates 1968. aastast New Yorgis Rockefelleri ülikoolis. Ta elas Manhattanil Upper East Sides koos oma naise, Laura Maioglioga (omanik Barbetta restorani omanik).[5] Ta oli Nestlé juhatuses ja Scripsi uurimisinstituudi nõukogus. Lisaks oli ta Chromocell Corporationi asutaja ja teadusliku nõuandekogu esimees. Ta oli ka Shaw' auhinna valimiskomisjonis.

Teadusauhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Simon, Sanford M. (05.04.2018). "Günter Blobel (1936–2018)". Cell 173 (2): 278–280. PMC 6018020 . PMID 29975496. doi:10.1016/j.cell.2018.03.047. 
  2. "Nobelpreisträger Günter Blobel gestorben" [Nobel Prize winner Günter Blobel died]. Die Welt (saksa keeles). 19.02.2018. Vaadatud 14.04.2018. 
  3. McFadden, Robert D (19.02.2018). "Günter Blobel, Nobel Laureate Who Found Cell 'ZIP Codes,' Dies at 81". Obituaries. The New York Times. Vaadatud 14.04.2018. 
  4. Simon, Sanford M. (05.04.2018). "Günter Blobel (1936–2018)". Cell 173 (2): 278–280. PMC 6018020 . PMID 29975496. doi:10.1016/j.cell.2018.03.047. 
  5. "History of Barbetta". Barbetta Restaurant. Vaadatud 28.03.2015. 
  6. "Otto-Warburg-Medal". GBM. Originaali arhiivikoopia seisuga 04.11.2016. Vaadatud 12.01.2014. 
  7. http://superstarsofscience.com/scientist/gunter-blobel
  8. "List of Members". www.leopoldina.org. Vaadatud 09.10.2017. 
  9. http://www.ras.ru/win/db/show_per.asp?P=.id-60570.ln-ru.dl-.pr-inf.uk-12
  10. "Günter Blobel, MD, PHD".