John Gurdon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
John Gurdon
John Gurdon Cambridge 2012.JPG
Sündinud 2. oktoober 1933
Dippenhall, Surrey, Inglismaa
Alma mater Oxfordi ülikool
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) arengubioloog
Töökohad Oxfordi ülikool, Cambridge'i ülikool, California Tehnoloogiainstituut
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (2012)

Sir John Bertrand Gurdon (sündinud 2. oktoober 1933) on Suurbritannia arengubioloog. Tema teedrajav uurimistöö käsitleb tuumasiirdamist[1][2][3] ja kloonimist.[4][5][6][7] Talle anti 2009. aastal Laskeri auhind. 2012. aastal anti talle ja Shinya Yamanakale Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind avastuse eest, et küpseid rakke saab muuta tüvirakkudeks.[8]

Noorus[muuda | muuda lähteteksti]

Gurdon õppis Edgeboroughi koolis ja seejärel Etoni kolledžis, kus ta oli oma bioloogia aastagrupi 250 poisi seas viimane ning ühtlasi väga halb ka kõigis teistes reaalainetes.[9] Koolmeister kirjutas aruande, milles öeldi: "Usun, et tal on ideid teadlaseks saamise kohta, tema praeguse seisu valguses on see üsna naeruväärne."[10][11] Gurdon selgitab, et see on ainus dokument, mille ta kunagi raaminud on. Gurdon on öelnud reporterile: "Kui sul on probleeme, näiteks katse ei toimi, mida sageli juhtub, on meeldiv endale meelde tuletada, et võib-olla on asi enda kehvades oskustes antud töös ja koolmeistril võis olla õigus."[12]

Gurdon läks Oxfordi ülikooli Christ Church College'isse klassikalist filoloogiat õppima, kuid otsustas sellest loobuda zooloogia kasuks. Enda doktorikraadiks õppis ta tuuma siirdamist kannuskonna Michael Fischbergi käe all Oxfordis. Pärast järeldoktori California Tehnoloogiainstituudis[13] naasis ta Inglismaale ja asus tööle Oxfordi ülikooli zooloogia osakonnas (1962–1971).

Gurdon on suure osa oma teadlasekarjäärist veetnud Cambridge'i ülikoolis, algul MRC molekulaarbioloogia laboris (1971–1983) ja seejärel zooloogia osakonnas (1983 – praegu). 1989. aastal oli ta Cambridge'is asuva Wellcome/CRC rakubioloogia ja vähi instituudi (hiljem Wellcome/CR UK) asutajaliige ja selle juhataja kuni 2001. aastani. Ta oli 1991–1995 Nuffieldi bioeetika nõukogu liige ja 1995–2002 Cambridge’i Magdalene kolledži magister.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Rakutuuma vahetus[muuda | muuda lähteteksti]

1958. aastal kloonis Gurdon Oxfordi ülikoolis viibides edukalt konna, kasutades selleks suur-kannuskonna kullese keharaku tuumi,[14][15] see töö oli oluline laiendus Briggs ja King tööle 1952. aastal.[16] Sel ajal ei suutnud ta lõplikult näidata, et siirdatud tuumad pärinevad täielikult diferentseerunud rakust, selleni jõudis lõpuks 1975. aastal Šveitsis Baseli immunoloogiainstituudis töötav rühm.[17] Nad siirdasid antikeha tootva lümfotsüüdi tuuma (tõend selle täieliku diferentseerumise kohta) munarakkudesse ja said elusad kullesed.

Gurdoni katsed köitsid teadusringkondade tähelepanu, kuna see muutis arengu mõistet ning tema välja töötatud vahendeid ja tehnikaid kasutatakse tuumaülekandeks tänapäevalgi. Termin kloon[18] (antiik-kreeka sõnast κλών (klōn, "oks")) oli taimedele viidates olnud kasutusel juba 20. sajandi algusest. 1963. aastal sai Briti bioloogist J. B. S. Haldanest Gurdoni tulemusi kirjeldades üks esimestest, kes kasutas loomadele viidates sõna "kloon".

mRNA avaldumine[muuda | muuda lähteteksti]

Gurdon ja tema kolleegid olid ka teerajajad kannuskonna (Xenopus) munade ja munarakkude kasutamisel mikroinjekteeritud mRNA molekulide tõlkimiseks [19] – tehnika, mida on laialdaselt kasutatud kodeeritud valkude tuvastamiseks ja nende funktsiooni uurimiseks.

Uuemad uuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Gurdoni hiljutised uuringud on keskendunud rakkude diferentseerumisega seotud rakkudevaheliste signaalitegurite analüüsimisele ja siirdamiskatsetes tuuma ümberprogrammeerimisega seotud mehhanismide, sealhulgas histoonivariantide rolli [20][21] ja siirdatud DNA demetüülimise selgitamisele.[22]

Autasud[muuda | muuda lähteteksti]

Gurdon võeti 1971. aastal Kuningliku Seltsi liikmeks ja löödi rüütliks 1995. aastal. 2004. aastal nimetati Wellcome Trust / Cancer Research UK rakubioloogia ja vähi instituut tema auks ümber Gurdoni instituudiks[23] Ta on saanud arvukalt autasusid, medaleid ja aunimetusi.[13] 2005. aastal valiti ta Ameerika Anatoomikute Assotsiatsiooni auliikmeks. Talle anti 2009. aastal Albert Laskeri meditsiiniliste põhiuuringute auhind.[24] 2017. aastal pälvis Gurdon Ameerika Akadeemia Kuldplaadi auhinna.[25]

Nobeli auhind[muuda | muuda lähteteksti]

2012. aastal anti Gurdonile ja Shinya Yamanakale Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind "avastuse eest, et küpseid rakke saab ümber programmeerida pluripotentseteks".[26]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Gurdon, J. B.; Byrne, J. A. (2003). "The first half-century of nuclear transplantation". Proceedings of the National Academy of Sciences 100 (14): 8048–8052. Bibcode:2003PNAS..100.8048G. PMC 166179. PMID 12821779. doi:10.1073/pnas.1337135100. 
  2. Gurdon, J. B. (2006). "From Nuclear Transfer to Nuclear Reprogramming: The Reversal of Cell Differentiation". Annual Review of Cell and Developmental Biology 22: 1–22. PMID 16704337. doi:10.1146/annurev.cellbio.22.090805.140144. 
  3. Gurdon, J. B.; Melton, D. A. (2008). "Nuclear Reprogramming in Cells". Science 322 (5909): 1811–1815. Bibcode:2008Sci...322.1811G. PMID 19095934. doi:10.1126/science.1160810. 
  4. Williams, R. (2008). "Sir John Gurdon: Godfather of cloning". The Journal of Cell Biology 181 (2): 178–179. PMC 2315664. PMID 18426972. doi:10.1083/jcb.1812pi. 
  5. Kain, K. (2009). "The birth of cloning: An interview with John Gurdon". Disease Models and Mechanisms 2 (1–2): 9–10. PMC 2615171. PMID 19132124. doi:10.1242/dmm.002014. 
  6. Gurdon, J. (2003). "John Gurdon". Current Biology 13 (19): R759–R760. PMID 14521852. doi:10.1016/j.cub.2003.09.015. 
  7. Gurdon, J. (2000). "Not a total waste of time. An interview with John Gurdon. Interview by James C Smith". The International Journal of Developmental Biology 44 (1): 93–99. PMID 10761853. 
  8. "The Nobel Prize in Physiology or Medicine – 2012 Press Release". Nobel Media AB. 08.10.2012. 
  9. "Sir John Gurdon Biography and Interview". achievement.org. American Academy of Achievement. 
  10. "Sir John B. Gurdon - Biographical". nobelprize.org. Vaadatud 03.06.2017. 
  11. "None of us should ever be written off". Western Gazette. 18.10.2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 30.11.2012. Vaadatud 24.10.2012. 
  12. Collins, Nick (08.10.2012). "Sir John Gurdon, Nobel Prize winner, was 'too stupid' for science at school". The Telegraph (London). Vaadatud 29.04.2016. 
  13. 13,0 13,1 Rodney Porter Lectures: Biography
  14. Gurdon, J. B.; Elsdale, T. R.; Fischberg, M. (1958). "Sexually Mature Individuals of Xenopus laevis from the Transplantation of Single Somatic Nuclei". Nature 182 (4627): 64–65. Bibcode:1958Natur.182...64G. PMID 13566187. doi:10.1038/182064a0. 
  15. Gurdon, J. B. (1962). "The developmental capacity of nuclei taken from intestinal epithelium cells of feeding tadpoles". Journal of Embryology and Experimental Morphology 10: 622–640. PMID 13951335. 
  16. Swarup H. Production of heteroploidy in the three-spined stickle back (Gasterosteus aculeatus L) Nature in 1956;178:1124–1125. doi: 10.1038/1781124a0; http://www.nature.com/nature/journal/v178/n4542/abs/1781124a0.html
  17. Wabl, M. R.; Brun, R. B.; Du Pasquier, L. (1975). "Lymphocytes of the toad Xenopus laevis have the gene set for promoting tadpole development". Science 190 (4221): 1310–1312. Bibcode:1975Sci...190.1310W. PMID 1198115. doi:10.1126/science.1198115. 
  18. Gurdon, J. B.; Colman, A. (1999). "The future of cloning". Nature 402 (6763): 743–746. Bibcode:1999Natur.402..743G. PMID 10617195. doi:10.1038/45429. 
  19. Gurdon, J. B.; Lane, C. D.; Woodland, H. R.; Marbaix, G. (1971). "Use of Frog Eggs and Oocytes for the Study of Messenger RNA and its Translation in Living Cells". Nature 233 (5316): 177–182. Bibcode:1971Natur.233..177G. PMID 4939175. doi:10.1038/233177a0. 
  20. Jullien, J.; Astrand, C.; Halley-Stott, R. P.; Garrett, N.; Gurdon, J. B. (2010). "Characterization of somatic cell nuclear reprogramming by oocytes in which a linker histone is required for pluripotency gene reactivation". Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America 107 (12): 5483–5488. Bibcode:2010PNAS..107.5483J. PMC 2851752. PMID 20212135. doi:10.1073/pnas.1000599107. 
  21. Pasque, V.; Gillich, A.; Garrett, N.; Gurdon, J. B. (2011). "Histone variant macroH2A confers resistance to nuclear reprogramming". The EMBO Journal 30 (12): 2373–2387. PMC 3116279. PMID 21552206. doi:10.1038/emboj.2011.144. 
  22. Simonsson, S.; Gurdon, J. (2004). "DNA demethylation is necessary for the epigenetic reprogramming of somatic cell nuclei". Nature Cell Biology 6 (10): 984–990. PMID 15448701. doi:10.1038/ncb1176. 
  23. "The Gurdon Institute". Vaadatud 26.07.2011. 
  24. "2014 - Event listing from April onwards". Royal College of Physicians. Originaali arhiivikoopia seisuga 07.06.2010. Vaadatud 07.04.2014. 
  25. "Golden Plate Awardees of the American Academy of Achievement". achievement.org. American Academy of Achievement. 
  26. "The Nobel Prize in Physiology or Medicine 2012". NobelPrize.org. 08.10.2012. Vaadatud 08.10.2012.