Bernard Katz

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Bernard Katz

Bernard Katz (26. märts 1911 – 20. aprill 2003) oli Saksa päritolu Inglise arst ja biofüüsik, kelle põhierialaks oli närvide füsioloogia uurimine. Teda auhinnati tema töö eest 1970. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinnaga[1]. Katz võitis Nobeli Paul Fattiga tehtud avastuse eest, mille kohaselt neurotransmitteri vabanemine sünapsides toimub alati kindlas koguses või selle koguse korrutises [2]. Bernard Katz löödi 1969. aastal rüütliks.

Eraelu[muuda | muuda lähteteksti]

Katz sündis Saksamaal Leipzigis vene-juudi perekonnas. Ta sai hariduse Leipzigi Alberti gümnaasiumis aastatel 1921–1929 ja läks edasi õppima Leipzigi ülikooli arstiteadust. Ta lõpetas 1934. aastal ja põgenes 1935. aasta veebruaris Suurbritanniasse. Katz läks tööle Londoni Ülikooli kolledžisse. Ta lõpetas doktorikraadi 1938. aastal ja õppis edasi Sydney meditsiinikoolis Kanematsu instituudis. Ta omandas Suurbritannia kodakondsuse 1941. aastal. Alates 1952. aastast oli ta biofüüsika professor University College Londonis.[1]

Katz abiellus 1945. aastal Marguerite Penlyga. Ta suri Londonis 20. aprillil 2003 92-aastaselt. Tal on kaks poega, David ja Jonathan Katz[1].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Sir Bernard Katz Biographical nobelprize.org, 14.04.2021 (vaadatud 15.04.2021)
  2. The Release of Neural Transmitter Substances (The Sherrington Lectures X), Charles C Thomas Publisher, Springfield (Illinois) 1969, lk. 60