Genoom

Allikas: Vikipeedia

Genoom on ühes liigiomases kromosoomikomplektis (haploidne kromosoomistik) sisalduv geneetiline materjal[1]. Genoomi iseloomustatakse kromosoomide arvu ja tüüpide, DNA koguse, DNA nukleotiidjärjestuse tüüpide, geenide arvu ja vastastikuse paiknemise ja teiste taoliste tunnuste kaudu[1].

Inimese genoomi moodustavad 24 kromosoomi: 22 autosoomi ja 2 gonosoomi, X ja Y. Inimese haploidne (sugurakkude) genoom koosneb seega 23-st kromosoomist; keharakud (somaatilised rakud) on aga diploidsed, st neis on 46 kromosoomi. Igas organismi diploidses rakus (välja arvatud punastes verelibledes) sisaldub kaks kogu organismi genoomi.

Genoomi mõistet kasutatakse ka rakuorganellide geneetilise struktuuri tähistamiseks, nt mitokondrigenoom ja plastiidigenoom[1].

Genoommutatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Genoommutatsioonid tähendavad indiviidi normaalse liigiomase kromosoomistiku arvuline muutus, kas kogu kromosoomikomplekti kordne muutus

  1. euploidsus
  2. polüploidsus

või üksikute kromosoomide arvu muutus

  1. aneuploidsus

Genoommutatsioonid on omased lihtsamatele organismidele, peamiselt taimed ja seened. Loomadel esineb g-mutatsioone harvem ja nende olemus on piiratud. Mõned autosoomid võivad esineda 3-kordsuses. Sugukromosoomide arvu muutusega võib esineda naistel (X, XXX, XXXX jne), meestel (XYY, XXY, XXXY)

Genoommutatsioonide tekkepõhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Levinud on ka inimeste poolt tahtlikult muudetud taimede kromosoomide üldarvu muutus, nn polüploidid. See põhjustab teatud taimedel saagikuse suurenemist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Viikmaa, M. Klassikalise geneetika leksikon. Vaadatud 30.07.2011.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]