Academia Europaea

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Academia Europaea on valitsusväline assotsiatsioon, mis tegutseb rahvusvahelise teadusakadeemiana.

"Euroopa akadeemia" kontseptsioon esitati 1985. aastal Pariisis Euroopa teadusministrite kohtumisel. Seejärel korraldas Kuninglik Selts 1986. aastal Londonis teadlaste, ühiskonnategelaste ja poliitikute osavõtul kokkusaamise, kus akadeemia loomise idee leidis lõpliku heakskiidu.[1]

Akadeemia asutamiskoosolek toimus 1988. aasta septembris Cambridge'is. Assotsiatsioon sai nimeks Academia Europaea. Presidendiks valiti Briti teadusjuht Arnold Burgen. Esimene plenaaristung peeti Londonis 1989. aasta juunis.[1]

Presidendid[muuda | muuda lähteteksti]

Fail:Arnold Burgen FRS (1922-).tif
Academia Europaea esimene president Arnold Burgen
Academia Europaea president 2014. aastast Sierd Cloetingh
Jürgen Mittelstraß, saksa filosoof, Academia Europaea endine president (2002–2008) ja Tartu Ülikooli audoktor (2003)

Akadeemia struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemias on moodustatud järgmised sektsioonid:

Akadeemia liikmeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemial oli 2016. aasta juuli seisuga umbes 4000 liiget, kelle seas on juhtivaid eksperte täppis-, loodus-, tehnika-, sotsiaal-, humanitaar- ja arstiteaduste alal.[2]

Liikmesuse statistikat[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aasta jaanuari seisuga on akadeemial enim liikmeid Suurbritanniast – neid on ligikaudu 670 inimest. Saksamaa liikmete arv on umbes 560 inimest (2015. aasta keskel lähenes 500-le), Prantsusmaa 460 (2015. aasta keskel lähenes 400-le) ja Itaalia liikmete arv umbes 260 inimest. Hollandi liikmeid on üle 200; üle 100 liikme on Šveitsist, Rootsist, Belgiast, Hispaaniast ja Austriast.[3] Võrdluseks – Eestist on 13, Soomest 65, Venemaalt 75, Lätist 5 ja Leedust 2 liiget[4].

Välisliikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Enim välisliikmeid on akadeemias Ameerika Ühendriikidest – neid on 2018. aasta jaanuari seisuga 161 inimest.[3][4]

Eestiga seotud akadeemia liikmed[muuda | muuda lähteteksti]

Anne Buttimer, Tartu Ülikooli audoktor (2004)
Reinhard Wilhelm, Tartu Ülikooli audoktor (2008)
Richard Ernst, Nobeli auhinna laureaat (1991), Eesti TA välisliige (2002)
Ülo Langel, eesti ja Rootsi biokeemik

Ajalugu ja arheoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Lingvistika[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus ja teatriteadus[muuda | muuda lähteteksti]

Filosoofia, teoloogia ja religiooniuuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Käitumisteadused[muuda | muuda lähteteksti]

Sotsiaalteadused[muuda | muuda lähteteksti]

Õigusteadus[muuda | muuda lähteteksti]

Informaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Füüsika ja inseneriteadused[muuda | muuda lähteteksti]

Keemia[muuda | muuda lähteteksti]

Geo- ja kosmoseteadused[muuda | muuda lähteteksti]

Biokeemia ja molekulaarbioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Rakubioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Füsioloogia ja meditsiin[muuda | muuda lähteteksti]

Organismide bioloogia ja evolutsioonibioloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]