Academia Europaea
Academia Europaea on valitsusväline assotsiatsioon, mis tegutseb rahvusvahelise teadusakadeemiana.
"Euroopa akadeemia" kontseptsioon esitati 1985. aastal Pariisis Euroopa teadusministrite kohtumisel. Seejärel korraldas Kuninglik Selts 1986. aastal Londonis teadlaste, ühiskonnategelaste ja poliitikute osavõtul kokkusaamise, kus akadeemia loomise idee leidis lõpliku heakskiidu.[1]
Akadeemia asutamiskoosolek toimus 1988. aasta septembris Cambridge'is. Assotsiatsioon sai nimeks Academia Europaea. Presidendiks valiti Briti teadusjuht Arnold Burgen. Esimene plenaaristung peeti Londonis 1989. aasta juunis.[1]
Presidendid[muuda | muuda lähteteksti]
- 1988–1994 Arnold Burgen, Briti teadusjuht
- 1994–1997 Hubert Curien, Prantsusmaa teadusjuht
- 1997–2002 Stig Strömholm, rootsi õigusteadlane ja teadusjuht
- 2002–2008 Jürgen Mittelstraß, saksa filosoof
- 2008–2014 Lars Walløe, norra füsioloog
- alates 2014 Sierd Cloetingh, Saksa geofüüsik
Akadeemia struktuur[muuda | muuda lähteteksti]
Akadeemias on moodustatud järgmised sektsioonid:
- Ajalugu ja arheoloogia
- Klassikaline filoloogia ja orientalistika
- Lingvistika
- Kirjandus ja teatriteadus
- Muusikateadus ja kunstiajalugu
- Filosoofia, teoloogia ja religiooniuuringud
- Käitumisteadused (hõlmab antropoloogiat, haridusteadust ja psühholoogiat)
- Sotsiaalteadused
- Majandus- ja juhtimisteadus
- Õigusteadus
- Matemaatika
- Informaatika
- Füüsika ja inseneriteadused
- Keemia
- Geo- ja kosmoseteadused (hõlmab klimatoloogiat, geo- ja mereteadusi, astronoomiat ja kosmoseuuringuid)
- Biokeemia ja molekulaarbioloogia
- Rakubioloogia (hõlmab raku- ja arengubioloogiat, geneetikat, kliinilisi teadusi ning farmakoloogiat ja toksikoloogiat)
- Füsioloogia ja meditsiin (hõlmab füsioloogiat ja biofüüsikat, neuroteadust, immunoloogiat ja mikrobioloogiat)
- Organismide bioloogia (organismic biology) ja evolutsioonibioloogia (hõlmab populatsiooni- ja keskkonnabioloogiat, biosüstemaatikat ja evolutsioonibioloogiat)
- Applied and Translational Biology (hõlmab kliinilisi teadusi, õendusteadust, toidu-, põllumajandus-, kalandus- ja metsandusteadust ning rakenduseluteadusi)
Akadeemia liikmeskond[muuda | muuda lähteteksti]
Akadeemial oli 2016. aasta juuli seisuga umbes 4000 liiget, kelle seas on juhtivaid eksperte täppis-, loodus-, tehnika-, sotsiaal-, humanitaar- ja arstiteaduste alal.[2]
Liikmesuse statistikat[muuda | muuda lähteteksti]
2018. aasta jaanuari seisuga on akadeemial enim liikmeid Suurbritanniast – neid on ligikaudu 670 inimest. Saksamaa liikmete arv on umbes 560 inimest (2015. aasta keskel lähenes 500-le), Prantsusmaa 460 (2015. aasta keskel lähenes 400-le) ja Itaalia liikmete arv umbes 260 inimest. Hollandi liikmeid on üle 200; üle 100 liikme on Šveitsist, Rootsist, Belgiast, Hispaaniast ja Austriast.[3] Võrdluseks – Eestist on 13, Soomest 65, Venemaalt 75, Lätist 5 ja Leedust 2 liiget[4].
Välisliikmed[muuda | muuda lähteteksti]
Enim välisliikmeid on akadeemias Ameerika Ühendriikidest – neid on 2018. aasta jaanuari seisuga 161 inimest.[3][4]
Eestiga seotud akadeemia liikmed[muuda | muuda lähteteksti]
.JPG)
Ajalugu ja arheoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
- 2012 – Michael North, Saksa ajaloolane, Tartu Ülikooli audoktor (2014)
Lingvistika[muuda | muuda lähteteksti]
- 1990 – Vladimir Toporov, vene filoloog, Tartu-Moskva semiootikakoolkonna üks liidreid
- 2016 – Helle Metslang, Tartu Ülikooli tänapäeva eesti keele professor
Kirjandus ja teatriteadus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2016 – Marina Grišakova, Tartu Ülikooli kirjandusteooria professor
- 2016 – Jüri Talvet, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professor
Filosoofia, teoloogia ja religiooniuuringud[muuda | muuda lähteteksti]
- 1988 – Jürgen Mittelstraß, saksa filosoof, Academia Europaea endine president, Tartu Ülikooli audoktor (2003), olnud Tartu Ülikooli eetikakeskuse kuratooriumi esimees
- 2004 – Margit Sutrop, eesti filosoof
Käitumisteadused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1991 – Risto Näätanen, soome ja Eesti psühholoog, Tartu Ülikooli professor
- 1996 – Endel Tulving, eesti päritolu Kanada psühholoog
Sotsiaalteadused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1993 – Anne Buttimer, Iiri geograaf, Tartu Ülikooli audoktor (2004).
- 2001 – Björn Wittrock, rootsi sotsiaalteadlane, Tartu Ülikooli audoktor (2003).
- 2014 – Jüri Allik, eesti psühholoog
Õigusteadus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1992 – Ferenc Mádl, Ungari õigusteadlane ja riigijuht, Tallinna Tehnikaülikooli audoktor (2004)
Informaatika[muuda | muuda lähteteksti]
- 2008 – Reinhard Wilhelm, saksa arvutiteadlane, Tartu Ülikooli audoktor (2008)
- 2010 – Enn Tõugu, eesti arvutiteadlane
Füüsika ja inseneriteadused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1992 – Sven Olving, eesti päritolu Rootsi füüsik ja tehnikateadlane
- 1992 – Janne Carlsson, rootsi mehaanikateadlane ja teadusjuht, Tallinna Tehnikaülikooli audoktor (1996)
- 1999 – Paavo Uronen, soome automaatikateadlane ja teadusjuht, Tallinna Tehnikaülikooli audoktor (1996)
- 2004 – Jaak Aaviksoo, eesti füüsik
- 2004 – Jüri Engelbrecht, eesti mehaanikateadlane
Keemia[muuda | muuda lähteteksti]
- 1989 – Richard Ernst, Šveitsi keemik, Nobeli auhinna laureaat (1991), Eesti TA välisliige (2002)
- 1991 – Dmitri Knorre, Venemaa keemik ja biokeemik, Tartu Ülikooli audoktor (1996)
- 1997 – Helmut Schwarz, saksa keemik, Eesti TA välisliige (2002)
Geo- ja kosmoseteadused[muuda | muuda lähteteksti]
- 1989 – Olavi Granö, soome geograaf, Eesti Geograafia Seltsi auliige (2006)
- 1990 – Jaan Einasto, eesti astronoom
- 1990 – Vladimir Kotljakov, vene glatsioloog, Eesti Geograafia Seltsi auliige (1990)
- 1992 – Roland Gorbatschev, eesti päritolu Rootsi geoloog, Eesti Geoloogia Seltsi auliige (2002)
- 1993 – Rein Vaikmäe, eesti klimatoloog
- 2009 – Tarmo Soomere, eesti okeanograaf
- 2012 – Markku Tapio Kulmala, soome füüsik, Tartu Ülikooli audoktor (2008)
- 2015 – Ülo Mander, eesti maastikuökoloog
Biokeemia ja molekulaarbioloogia[muuda | muuda lähteteksti]
- 1998 – Svante Pääbo, eesti päritolu Saksa paleogeneetik
- 2004 – Toivo Maimets, eesti rakubioloog
- 2013 – Ülo Langel, eesti ja Rootsi biokeemik
Rakubioloogia[muuda | muuda lähteteksti]
- 1989 – Frank Grosveld, Hollandi molekulaarbioloog, Tartu Ülikooli audoktor (2009)
Füsioloogia ja meditsiin[muuda | muuda lähteteksti]
- 1989 – Folke Sjöqvist, rootsi farmakoloog, Tartu Ülikooli audoktor (2000)
Organismide bioloogia ja evolutsioonibioloogia[muuda | muuda lähteteksti]
- 1968 – Staffan Ulfstrand, rootsi loomaökoloog, Tartu Ülikooli audoktor (2000)
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 History of the Academia Europaea ae-info.org.
- ↑ What is the Academia Europaea? ae-info.org.
- ↑ 3,0 3,1 Memberships Statistics ae-info.org.
- ↑ 4,0 4,1 List all members by country ae-info.org.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Academia Europaea (inglise keeles)
- Former Members Endisi liikmeid akadeemia kodulehel (inglise keeles)