Katalin Karikó

Allikas: Vikipeedia
Katalin Karikó
Katalin Karikó (2021)
Sündinud 17. jaanuar 1955 (69-aastane)
Szolnok, Ungari
Alma mater Szegedi ülikool
Abikaasa Béla Francia
Lapsed Susan Francia
Teadlaskarjäär
Tegevusala(d) biokeemia, RNA tehnoloogiad
Töökohad
Tuntumad tööd koroonavaktsiinides kasutatavad modifitseeritud mRNA-tehnoloogiad

Katalin Karikó (sündinud 17. jaanuaril 1955 Szolnokis) on ungari-ameerika biokeemik, kes on spetsialiseerunud RNA-vahendatud mehhanismidele, eelkõige in vitro transkribeeritud mRNA-le valketeraapias. Karikó pani teadusliku aluse mRNA-vaktsiinide väljatöötamisele, vaatamata olulistele takistustele ja teadusringkondade skeptilisusele.[1]

Karikó sai 2023. aastal koos Drew Weissmaniga Nobeli auhinna füsioloogia või meditsiini alal "avastuste eest seoses nukleosiidi aluste modifikatsioonidega, mis võimaldasid arendada tõhusaid mRNA-vaktsiine COVID-19 vastu".[2][3]

Drew Weissman ja Karikó 2022. aastal

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kolata, Gina (8. aprill 2021). "Kati Kariko Helped Shield the World From the Coronavirus". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 2. oktoobril 2023.
  2. "The Nobel Prize in Physiology or Medicine 2023". NobelPrize.org (Ameerika inglise). Vaadatud 2. oktoobril 2023.
  3. "Nobel Prize goes to scientists behind mRNA Covid vaccines" [Nobeli auhind anti mRNA Covid vaktsiinide väljatöötamise taga olevatele teadlastele]. bbc.com (inglise). BBC News. 2. oktoober 2023. Vaadatud 2. oktoobril 2023.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]