Mine sisu juurde

Muumia

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on surnukehast; 1932. aasta filmi kohta vaata artiklit Muumia (film 1932); 1999. aasta filmi kohta aga Muumia (film 1999).

Muumia
Egiptuse muumia

Muumia on konserveerunud surnukeha.

Sõna pärineb ilmselt pärsiakeelsest asfalti või bituumenit tähistavast sõnast mūmuiya. Sõnatüvi mūm tähendab vaha.

Surnukehad on säilinud kas konserveerimise tõttu (palsameerimine) või on nad konserveerunud tänu erilisele keskkonnale (kuivamine kuumas liivas või kõrgmäestikus, äkiline külmumine või sohu uppumine).

Mumifitseerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Lõuna-Hiinast ja Kagu-Aasiast on leitud tõendeid, et sealsed kütid-korilased kasutasid laipade säilitamiseks suitsutamist 14 000 aasta eest ehk tuhandeid aastaid enne Tšiili ja Vana-Egiptuse elanike esimesi mumifitseerimiskatseid. Sarnast meetodit kasutatakse tänapäeval Uus-Guineas.[1]

Surnukehad palsameeritakse peamiselt rituaalsetel eesmärkidel. Vanas Egiptuses oli laialt levinud ka loomade palsameerimine ja Egiptusest on leitud üle miljoni loomamuumia, kellest paljud on kassid. Kuid egiptlased palsameerisid teisigi loomi, näiteks krokodille.

Jõukad inimesed lasid Vanas Egiptuses kemikaalidega töödeldud surnukeha mässida kangaribadesse, mille kihtide vahele määriti vaike, vaha, tõrva ja/või bituumenit. Vaeseid surnuid ei mähitud kangasse.

Tuntuim uusaegne muumia valmistati Vladimir Leninist. See asub Moskvas Lenini mausoleumis.

Muumiatest saab võtta DNA proove. Sellest on olnud hindamatut kasu Vana-Egiptuse ajaloo väljaselgitamisel, sest Egiptuse kuningate ja nende pereliikmete muumiad on sageli säilinud koos mitmesuguste juurdekuuluvate tekstide ja joonistega ning nii on võimalik kindlaks teha nende täpne omavaheline sugulus.

  1. ERR (16. september 2025). "Kagu-Aasia kütid-korilased mumifitseerisid surnuid ammu enne egiptlasi". ERR. Vaadatud 17. septembril 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]