Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia

Akadeemia peakorter Cambridge'is

Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia (inglise keeles American Academy of Arts and Sciences) on Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia.

Ta on USA vanimaid ja prestiižsemaid teadusühinguid. Asutatud 1780. aastal.

Akadeemia peakorter asub Cambridge'is (Massachusettsis).

Struktuur[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia liikmeskond jaguneb viide klassi:

I – matemaatika ja füüsikateadused (jaguneb 6 sektsiooniks, sealhulgas inseneriteaduste sektsioon)
II – bioloogiateadused (jaguneb 5 sektsiooniks, sealhulgas arstiteaduste sektsioon)
III – sotsiaalteadused (jaguneb 5 sektsiooniks, sealhulgas arheoloogia, antropoloogia ja geograafia sektsioon)
IV – kunstid ja humanitaaria (jaguneb 5 sektsiooniks, sealhulgas filosoofia, ajaloo ja kujutava kunsti sektsioon)
V – avalik teenistus ja ärindus (jaguneb 3 sektsiooniks, sealhulgas ajakirjanduse sektsioon)

Liikmeskond[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia liikmeskonda on kuulunud (või kuuluvad) teiste seas ka John Adams, Thomas Jefferson, John James Audubon, Joseph Henry, Washington Irving, Josiah Willard Gibbs, Augustus Saint-Gaudens, Robert Oppenheimer, Willa Cather, T. S. Eliot, Edward R. Murrow, Jonas Salk, Luis Alvarez, George Soros, Duke Ellington, Gerald Edelman, Jerry Fodor, David Chalmers ja Lisa Randall.

1848. aastal valis akadeemia oma liikmeskonda esimese naise – astronoom Maria Mitchelli.

Akadeemia valib ka välisliikmeid. Sellise au on pälvinud teiste seas Leonhard Euler, markii de La Fayette, Alexander von Humboldt, Leopold von Ranke, Charles Darwin, Otto Hahn, Jawaharlal Nehru, Pablo Picasso, Lucian Michael Freud, Winston Churchill, Galina Ulanova, Werner Heisenberg, Hannes Alfvén, Igor Tamm, Jakov Zeldovitš, Alec Guinness, Tzvetan Todorov, Henri Poincaré ja Sebastião Salgado.

Tänapäeval on akadeemial üle 4900 liikme (fellows) ja üle 600 välisliikme (foreign honorary members).^[1] Liikmeskonda kuulub üle 250 Nobeli auhinna ja üle 60 Pulitzeri auhinna laureaadi^[2].